Kar'ala Vabariik

Kar'ala Vabariik
Karjalan tazavaldu
Республика Карелия

[[{{{Vapp'}}}|100px|Kar'ala Vabariigi vapp']] Kar'ala Vabariigi lipp Kar'ala Vabariigi vapp
Riigi tunnuslausõq: {{{Tunnuslausõq}}}
Riigikiil'	{{{Riigikiil'}}}
Pääliin	Petroskoi
[[{{{Riigitüübi pää}}}]]	{{{Riigipää}}}
Pääministri	{{{Pääministri}}}
Suurus  - Kokko  - % vett	maailma maiõ hulgan {{{Suurusõ perrä}}} 180 520 km² {{{Vett}}}
Rahva hulk  - Kokko  - Tihehüs	maailma maiõ hulgan {{{Rahva hulga perrä}}}. {{{Rahva hulk}}} {{{Tihehüs}}}/km²
Hindäperi {{{Hindäperi-1}}}	{{{Hindäperi-2}}}
Raha	{{{Raha}}}
Aovüü  - suvõaig	{{{Aig}}} {{{Suvõaig}}}
Riigihümn'	{{{Riigihümn'}}}
Internetitunnus	.ru
Telefonikuud'	{{{Telefonikuud'}}}

Karjala Vabariik (kar'ala keelen Karjalan tazavaldu, vepsä keelen Karjalan Tazovaldkund, soomõ keelen Karjalan tasavalta) om hindävolinõ vabariik Vinnemaa võimu all.

Kar'ala Vabariik om Vinnemaa Põh'aõdagu föderaalringkunnan. Kar'ala Vabariigil ommaq piiriq Soomõ, Leningradi oblasti, Vologda oblasti, Arhangelski oblasti ja Murmanski oblastiga.

Vabariigi ainugõnõ riigikiil om vinne kiil. Kar'ala, vepsä ja soomõ kiil ommaq säädüse perrä "riikligult toeduq" keeleq. Näid pruugitas põhilidsõlt kultuurin, kunstin, koolitusõn ja meediän, näid uuritas ja arõndõdas.

Aolugu

Kar'ala Vabariik om osa aoluulidsõst Kar'alast.

Kemi vanaliin 1916. aastagal

Poliitiga

Kar'ala Vabariigi pää (vinne keeli глава) om Katanandovi Sergei, kiä valiti ammõtihe 2002. aastagal.

Valitsõmisjaotus

Vabariik jagonõs 15 rajoonis.

Rahvastik

2002. aastagal elli Kar'alan loendusõ perrä 716 281 inemist, kinkast kar'alaisi oll' 65 651 (9,2%). Vepsläisi oll' 4870 (0,7%), suumlaisi 14 156 (2%). Kõgõ inämb oll' vindläisi, 548 941 (76,6%).

Kaeq viil

• Kar'ala
• Maailma maaq