Mine sisu juurde

Belgiä

Läteq: Wikipedia
Koninkrijk België
Royaume de Belgique
Königreich Belgien
Belgiä lipp Belgiä vapp'
Belgiä lipp Belgiä vapp'
Riigi tunnuslausõq: Eendracht maakt macht / L'union fait la force / Einigkeit macht stark
Belgiä kotus kaardi pääl
Riigikiil' hollandi kiil', prantsusõ kiil', s'aksa kiil'
Pääliin Brüssel
Kuning Filip
Pääministri Alexander De Croo
Suurus
 - Kokko
 - % vett
maailma maiõ hulgan 137
30 528 km²
0,71
Rahva hulk
 - Kokko (2005)
 - Tihehüs
maailma maiõ hulgan 82.
11 697 557 (2023)
376/km²
Hindäperi
1830
Raha Õuro
Aovüü
 - suvõaig
Kesk-Õuruupa aig (UTC+1)
Kesk-Õuruupa suvõaig (UTC+2)
Riigihümn' Brabançonne
Internetitunnus .be
Telefonikuud' 32

Belgiä Kuningriik (hollandi keelen Koninkrijk België, prantsusõ keelen Royaume de Belgique, s'aksa keelen Königreich Belgien) om Õuruupa riik. Belgiä naabrimaaq ommaq Prantsusmaa, S'aksamaa, Holland ni Luksõmburk.

Belgiä pindala om 30 528 km² ja 2023. aastaga elli sääl 11 697 557 inemist. Belgiä pääliin ja kõgõ suurõmb liin om Brüssel, miä om ka Õuruupa Liido keskusõs. Belgiä rahvas jagonõs katõs suurõmbas rühmäs: põh'a puul eläseq flaamiq, kiä kõnõlõsõq hollandi kiilt, lõunõ puul eläseq vallooniq, kiä kõnõlõsõq prantsusõ kiilt. Kolmas ammõtlik kiil Belgiän om s'aksa kiil.

2021. aastaga alostusõn elli Belgiän 67,3% belgäisi, ülejääk 32,7% olliq sisse tulnu vai olliq tõõsõst rahvusõst. Brüsselin ja Brüsseli ümbre eläväst rahvast olliq belgläseq 25,5%.[1]

Belgiä om õurotsooni, NATO, OECD ja WTO asotajaliigõq. NATO pääkortin om Brüsselin.

Commons
Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.

  1. "Diversity according to origin in Belgium". Statbel.fgov.be. 16.06. 2021. Pruugit 17.06.2024.


 
Õuruupa maaq

Hindäperi riigiq:
Albaania | Andorra | Austria | Belgiä | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasastan | Kosovo | Kreeka | Küprüs | Leedu | Liechtenstein | Luksõmburk | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montõnegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põh'a Makõdoonia | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | San Marino | Serbiä | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Sveits | Taani | Tsehhi | Türgü | Ukraina | Ungari | Valgõvinne | Vatikan | Vinnemaa | Ütiskuningriik

Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq:
Ahunamaa | Baskimaa | Baskiirimaa | Bretagne | Fääri saarõq | Gagauusia | Galiitsia | Gibraltar | Inglüsmaa | Kar'ala | Kataloonia | Komimaa | Korsiga | Krimm | Kõmrimaa | Mani saar | Marimaa | Mordvamaa | Sotimaa | Tatarimaa | Tšuvašimaa | Udmurdimaa | Vojvodina


 
Õuruupa Liit (ÕL)
ÕL lipp

Austria | Belgiä | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küprüs | Leedu | Luksõmburk | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Taani | Tsehhi | Ungari | Ütiskuningriik