Võro kiil

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Võro kiil
Kõnõldas põhilidsõlt Lõuna-Eestin
Kõnõlõjit 74 499 (2011[1])
Ammõtlinõ kiil -
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1 -
ISO 639-2 fiu
ISO 639-3 vro
Lõunõeesti keeleala. Võro kiil om märgit punatsõga.
Võro keeleala - Võromaa umin vanon piiren Tarto- ja Setomaa ni Vinnemaa ja Läti vaihõl
2011. aastaga rahvaloendusõ perrä oll' kokko 101 857 lõunõeesti kiili mõistjat, noist 74 499 võro, 12 549 seto, 9 698 mulgi ja 4 109 tarto keele mõistjat ni 1 002 inemist, kiä märgi-is täpsämbähe, määnest lõunõeesti kiilt nä mõistvaq.
Vana, 1885. aastaga võrokeeline aabits "Wastne Wõro keeli ABD raamat", autor Hurda Johann
Vahtsõaolinõ, 1998. aastaga võrokeeline aabits "ABC kiräoppus", autoriq Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle jt

Võro kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil. Võro keele lähkümbäq sugulasõq ommaq tõõsõq lõunaeesti keeleq, eesti kiil, liivi ja vad'a kiil. Võro kiilt või pitäq Eesti põlitsõs piirkundlidsõs keeles vai regionaalkeeles. Tõisi arvamiisi perrä om võrokõisi kiil lõunaeesti keele vai eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ Võro murrõq. Võro kiil om lõunaeesti keelist kõgõ suurõmb, täl om 74 499[2] kõnõlõjat põhilidsõlt Lõuna-Eestin, vanal Võromaal, mink ala käü parhillanõ Võro ja Põlva maakund ni osa Tarto ja Valga maakunnast (Karula, Harglõ, Urvastõ, Rõugõ, Kanepi, Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkund). Küländ hulga võro keele mõistjit om seo ilma aigo ka Tarton, Talliinan ja muial Eestin.

Aolugu[toimõndaq]

Võro kiil om ütes vanõmbas õdagumeresoomõ hõimukeeles peetü lõunaeesti hõimukeele perrätulija. Tõõsõq täämbädse ao lõunaeesti keeleq ommaq mulgi, tarto ja seto kiil. Perämäne lätt külh võro keelega küländ pall'o kokko, a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu muistidsõq kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõldas võro ja seto keelest eräle. Eesti murdõtiidüse traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om seto kiil murrak vai murragurühm, a tõõsõq lõunaeesti keeleq eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ murdõq. Tartlaisiga om võrokõisil olnu mitusada aastakka ütine lõunaeesti kiräkiil, mink üts vanõmbit ja tähtsämpi kiräliidsi mälehtüsmärke om 1686. aastagal ilmunu Wastne Testament. 19. ja 20. aastagasaal naati jo tävve tiidmisega kirotama võro keelen. 1885. aastagast om päri võrokeeline aabits, Johann Hurda Wastne Wõro keeli ABD raamat. 1990. aastagist pruugitas võro kiräkiilt. Võro ja seto kiil ommaq tõisist lõunaeesti keelist vanamoodulidsõmbaq ja põh'aeesti keelest veidemb mõotõduq. Innembide om naid kõnõld ka kavvõmban hummogu ja lõuna puul, parhillaidsi Läti ja Vinnemaa maiõ pääl.

Parhillanõ sais[toimõndaq]

Võro keele ja kultuuri kaitsõs, uurmisõs ja edendämises luudi 1995. aastagal riigiasotus Võro Instituut, miä kõrraldas ka võro keele oppamist ni pruuv võro kiilt ütiskunnan avvo sisse nõstaq ja vahtsõst laembahe pruuki saiaq. Võro kiilt opatas parhillaq kõrra nädälin 26 koolin, a olõ-i üttegi kuuli egaq klassi, kon võro kiil olõsiq oppamisõ keeles. Korgõkooli jaon saa võro kiilt oppiq Tarto Ülikoolin. Ainugõnõ peris võrokeeline aoleht Uma Leht ilmus kats kõrda kuun. Võro keele ammõtlinõ tunnistaminõ olõ-i viil lõpulõ joudnuq. 2004. aastagal luudi külh tuu jaos eräle valitsuskomisjon, a tuu olõ-i siiäniq võro keele õiguslidsõ staatusõ küsümüst lahendanuq. Võro keele staatusõ üle om eesti meediän aoldõ tulitsõhe vaiõld. Kuiki võro keele kaitsõs om alostõt mitmit tegemiisi ja luud Võro Instituut, om võro kiil iks eesti keele puult tõsitsõhe ohostõt. 1998. aastagal tettü arvamisküsümise perrä kõnõlõs võro kiilt külh rohkõmb vai veidemb 90% ja kõik aig 45% võro keeleala inemiisist, a väega veidüq om latsi, kinkalõ võro kiil om edimäne kiil ja sääntsit latsõvanõmbit, kiä ummi latsigaq kõik aig võro kiilt kõnõlõsõq. Seo ilma aigo tunnõtas võro kiilt põhilidsõlt ku kirändüse, tiatri, rahva- ja popmuusiga kiilt. 2004. aastaga Eurovisiooni lauluvõistlusõl Istambulin oll' Eestit iist välän andsambli "Neiokõsõq" võrokeelidse lauluga "Tii".

Kiräviis[toimõndaq]

Võro kiilt, nigu ka timä ligembit sugukiili eesti ja soomõ kiilt kirotõdas ladina tähtiga.

Võro tähistü: А B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š T U V W Õ Ä Ö Ü X Y Z Ž ´

Võro kiräviien tähüstäseq inämbüs tähti sammo helle, ku eesti keelen. Täht q märk kurgupeethellü, midä kutsutas ka kakkõhelüs, nt maaq, piniq. Osan välläandin kirotõdas kakkõhellü ka üläkomaga vai jätetäs hoobis kirotamalda. y või märkiq korgõt õ-d, (vabahellü, miä om väega lähkü vinne ы-lõ ja poola y-lõ). 2005. aastagast märgitäs taad hellü inämbüisi hariligu õ-tähega. Kaldüläkomaga (akuudiga) märgitäs peethelle pehmehüst: ś, ń, ľ, ť jne.

Keeleoppus[toimõndaq]

Vabahelüq[toimõndaq]

Ede- Taga-
Ümärdämäldä Ümärdedüq Ümärdämäldä Ümärdedüq
Korgõq i ü (y) u
Keskmädseq e ö õ o
Madalaq ä a

Võro keelen om vabahelle kokkokõla, miä om umanõ pall'odõlõ soomõ-ugri keelile, a midä olõ-õi inämb alalõ täämbädse päävä eesti keelen.

Peethelüq[toimõndaq]

Huul- Huul-
hammas-
Hamba-
tagodsõ-
Ede-
suulae-
Taga-
suulae-
Kurgu-
Täüspeet- p p' t t' k k' q
Täüs-hõõrd- ts ts'
Nõna- m m' n n' (ŋ ŋ')
Hõõrd- f f', v v' s s' j h h'
Keeleveere- l lʲ
Värrin- r r'

Kõik võro keele peethelüq (päält j ja q) võivaq ollaq kas kõvaq vai pehmeq. Kakkõhelü om võro keelen harilik ja keeleoppusõ poolõst tähtsä helü, miä eräldäs väega sagõhõhe sõnno tähendüisi, nt maa (üts) ja maaq (mitu).

Miä eräldäs võro, eesti ja soomõ kiilt?[toimõndaq]

  • Võro ja eesti keele edimäne suur vaih um tuu, et võro keelen, nigu ka soomõ keelen, om olõman vabahelle kokkokõla, midä täämbädse päävä eesti keelen olõ-õi, võrdõlõq näütüses:
Eesti Võro Soomõ
küla külä kylä
küsinud küsünüq kysynyt
hõbedane hõbõhõnõ hopeinen
  • Mõnõq esiqmuudu joonõq võro keele mooduoppusõn ommaq väega vanaq. Sääntside näütüses või tuvvaq tegosõna olõvigu kolmanda käänüse, miä või ollaq kas s-lõpuga vai ilma lõpulda:
Eesti Võro Soomõ
kirjutab kirotas kirjoittaa
annab and antaa

Tegosõnno säänestmuudu katõsjaotumist või õdagumeresoomõ kiili hulgan ette tullaq päält võro ja tõisi lõunõeesti kiili viil õnnõ kar'ala keelin.

  • Võro keelen või eitüssõna vai eitüsjakk tullaq päält tegosõnna ja eitüse minevikku andas edesi umaette minevigu eitüssõnaga es vai jakuga -s:
Eesti Võro Soomõ
sa ei anna saq anna-aiq sinä et anna
ma ei tule maq tulõ-õiq minä en tule
sa ei andnud saq anna-as sinä et antanut
ma ei tulnud maq tulõ-õs minä en tullut
  • Võro keele esiqmuudu ja eesti keelest tõistmuudu sõnavara tulõ vällä jo kõgõ egäpäävätsempi sõnno man. Tuu man ommaq pall'oq võro keele sõnaq lähkümbäq soomõ ku eesti keelele:
Eesti Võro Soomõ
punane verrev punainen
soe lämmi lämmin
jahe oigõ haalea
õde sõsar sisar
uus vahtsõnõ uusi
koer pini koira
pöial päss peukalo
pesema mõskma pestä
tänavu timahavva tänä vuonna
hunt susi susi
mäger kähr mäyrä
laupäev puulpäiv lauantai
surema kuulma kuolla
sõstar hõrak herukka
kask kõiv koivu
nutma ikma itkeä
märkama rõbahtama huomata


Arvsõnaq[toimõndaq]

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 20 100 1000
ütś katś kolm nelli viiś kuuś säidse katõssa ütessä kümme ütśtõist katśkümmend sada tuhat

Eränäütäjäq asõsõnaq[toimõndaq]

Ütsüs Mitmus
1. mina ~ ma(q) mi(iq)
2. sina ~ sa(q) ti(iq)
3. timä ~ tä(ä) nimäq ~ nä(äq)

Küsüsõnno[toimõndaq]

miä, kiä, kuis, ku pall'o, kon, kohe, kuna, määne, mis, mille, minktarbis.

Kaeq ka[toimõndaq]

Välislingiq[toimõndaq]

Kirändüs[toimõndaq]

  • Kalle Eller (1999): Võro-Seto language. Võro Instituut'. Võro.
  • Sulev Iva (2002): Võro-eesti synaraamat. Võro Instituudi Toimõndusõq 12. Võro Instituut'. Võro
  • Hella Keem (1997): Võru keel. Eesti teaduste akadeemia Emakeele selts. Tallinn.
  • Kuiss vanal Võromaal eleti. Toim. Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespodentide murdetekste VI).
  • Aune Valk (2000): Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk. 39-56). Võro Instituut'. Võro.

Lätteq[toimõndaq]

  1. Statistikaamet [1]
  2. Statistikaamet [2]



Uurali keeleq
akkalasaami | eenedsi | eesti | ersä | handi | inarisaami | ingerikar'ala | juradsi | kamassi | kar'ala | kemisaami | kildinisaami | koltasaami | komi | permikomi | kveeni | liivi | luulajasaami | lõunõeesti | lõunõsaami | lüüdi | mansi | mari | matori | merja | metserä | meä | moksa | muroma | mäemari | neenedsi | nganassaani | niidümari | piitimesaami | põh'asaami | soomõ | sölkupi | tur'asaami | udmurdi | ungari | uumajasaami | vad'a | vepsä | võro