Lõunõeesti kiil

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Lõunõeesti kiil
Kõnõldas Eestin
Kõnõlõjit 80 000
Ammõtlinõ kiil -
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1 -
ISO 639-2 fiu
ISO 639-3 est, vro
Lõunõeesti (võro, seto, mulgi, tarto) kiil ja keelesaarõq (Lutsi, Leivu ja Kraasna)

Lõunõeesti kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunõrühmä kiil vai kiili (ja murdidõ) rühm. Lõunõeesti keele lähkümbäq sugulasõq ommaq eesti, vad'a, ja liivi kiil. Lõunõeesti keeleq ommaq võro, mulgi, tarto ja seto kiil. Naid kiili või pitäq Eesti põlitsis piirkundliidsis keelis.

Traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om lõunõeesti kiil eesti keele lõunõeesti murdõrühm vai päämurrõq, mink ala käüväq võro, mulgi ja tarto murrõq ni seto murrõq vai murrak.

Lõunõeesti keele täämbädse päävä variandõst peetäs umaette keeles inämbüisi õnnõ võro kiilt, miä om eesti kiräkeelest kõgõ kavvõmb ja erälde keeles tunnistõt ka ISO Riikevaihõlidsõ Standardiorganisatsiooni puult ((keelekuud vro). Seto kiilt peetäs keeletiidüsen inämbüisi võro keele variandis. Tuuperäst om võro ja seto keele jaos mõnikõrd pruugit ka liitnimme võro-seto kiil.

Lõunõeesti keeleala õdagu- ja põh'ajaon kõnõldavit mulgi ja tarto kiilt peetäs täämbätseni pääväni inämbüisi murdis. Nääq ommaq põh'a- ja lõunaeesti keeleala piiri pääl, tuuperäst ommaq saanuq pall'o mõotuisi põh'aeesti poolõ päält ni kujonuq loomuligus üleminekis lõunõeesti süämen kõnõldavalt maksimaalsõlt lõunõeestilidselt võro keelelt eesti keelele.

Keele nimetämisest[toimõndaq]

Terminit lõunõeesti kiil pruugitas innekõgõ keele- ja kirändustiidüsen, kultuuriluun ni ammõtligun kontekstin (nt keele riikliidsin arõndusprogrammõn) lõunõeesti kiili ütitses nimetüses vai lõunõeesti kiräkeelist kõnõldõn. Traditsioonilidsõn murdõtiidüsen kõnõldas lõunõeesti murdist. Keele kõnõlõjaq esiq pruukvaq inämbüisi ummi keelenimetüisi: võro, seto, tarto ja mulgi kiil. Samasugune pruukminõ om harilik ka eesti üldkeelen (nt meediän).

Lõunõeesti kiilt om (päämidselt 1990. aastidõ algusõn) nimetet ka uandi (ugandi), ugala vai võro-seto keeles. Nimetüs uandi om peri Ugandi muistidsõ maakunna nimest ja tuuga om tähüstet innekõgõ tuu muistidsõ maakunna maiõ pääl olõvit tarto ja võro kiilt vai naidõ kiräkiili. Nimetüs ugala om saad muistitsidõ maakundõ Ugandi ja Sakala nimetüisi kokko pandõn, et ka mulgi kiilt üten haardaq. Liitnimetüsega võro-seto om näüdät võro ja seto keelelist kokkokuulumist. Ei muistitsidõ maakundõ nimist peri keelenimeq ega ka liitnimi võro-seto olõ-i laembat pruukmist löüdnüq.

Aolugu[toimõndaq]

Kooniq 19. aastagasaani olliq pruugin kats pia võrdsõt kiräkiilt - põh'aeesti (talliina) kiil ni lõunõeesti (tarto) kiil. Lõunõeesti kiräkeelen ilmu 1686. aastal, inne põh'aeesti kiilt, Wastne Testament (Vahtsõnõ Testament), a terveq piibli ilmu perän tervehnä siski põh'aeesti keelen. Ütitses eesti kiräkeeles sai peräkõrd põh'aeesti kiil, minkperäst lõunõeesti kiil ja timä kiräkiil jäiq taadõplaanilõ.

Täämbäne päiv[toimõndaq]

Täämbädse päävä lõunõeesti keelekaart

Seo ilma aigo om lõunõeesti keele kõgõ jovvulidsõmb ja inämb edendet osa võro kiil, mil om uma kiräkiil, kirändüs ja meediä ni midä opatas ka võro keeleala koolõn ja Tarto Ülikoolin. Võro keele kaitsõs, edendämises ja uurmises om luud eräle riigiammõt Võro Instituut. Veidemb om tegeld seto ja mulgi keele arõndamisõga. Ainugõnõ lõunõeesti kiil, mink edendämises olõ-i tegünüq ütiskundlist liikmist, om tarto kiil.

Aastagast 2000 om lõunõeesti keele kaitsõ ja arõndamisõ töid tugõnuq kultuuriministeeriumi ala luud riiklinõ programm "Lõunõeesti kiil ja kultuur".

Kaeq viil[toimõndaq]

Välislingiq[toimõndaq]


Uurali keeleq
akkalasaami | eenedsi | eesti | ersä | handi | inarisaami | ingerikar'ala | juradsi | kamassi | kar'ala | kemisaami | kildinisaami | koltasaami | komi | permikomi | kveeni | liivi | luulajasaami | lõunõeesti | lõunõsaami | lüüdi | mansi | mari | matori | merja | metserä | meä | moksa | muroma | mäemari | neenedsi | nganassaani | niidümari | piitimesaami | põh'asaami | soomõ | sölkupi | tur'asaami | udmurdi | ungari | uumajasaami | vad'a | vepsä | võro