Õdagumeresoomõ keeleq

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Õdagumeresoomõ keelepuu. Puu haroq ommaq päämädseq vanaq hõimukeeleq: lõunõeesti, põh'aeesti, õdagusoomõ ja hummogusoomõ. Leheq ommaq 12 täämbädse päävä õdagumeresoomõ kiilt: (1) eesti, (2) vad'a, (3) soomõ, (4) meä, (5) kveeni, (6) ingerikar'ala (isuri), (7) kar'ala, (8) aunusõkar'ala, (9) lüüdi, (10) vepsä, (11) liivi ja (12) võro üten seto ni üleminegimurdidõ tarto ja mulgiga. Lehti suurus peegeldäs ligilähkühe kiili kõnõlõjidõ arvo.

Õdagumeresoomõ keeleq om rühm soomõ-ugri kiili, midä kõnõldas põhilidsõlt Õdagumere piirkunnan.

Lõunõrühm[toimõndaq]

Õdagumeresoomõ kiili lõunõrühmä kuulusõq liivi, eesti, vad'a ja lõunõeesti kiil, sh võro kiil ja seto kiil. Lõunõeesti kiilt om traditsioonilidsõlt peet eesti keele murdõrühmäs.

Põh'arühm[toimõndaq]

Õdagumeresoomõ kiili põh'arühmä kuulusõq soomõ, ingerikar'ala vai isuri, kar'ala ja vepsä kiil. Sagõhõhe peetäs eräle õdagumeresoomõ keelis ka aunusõkar'ala vai livvi ja lüüdi kiilt, a mõnikõrd ka Roodsin ammõtligult veidembüskeeles tunnistõdut meä kiilt (meänkieli) ja Norran niisama ammõtligult veidembüskeeles tunnistõdut kveeni kiilt (kainun kieli).

Kiräkeeleq[toimõndaq]

Riigikeele staatusõga kiräkiil om eesti ja soomõ keelel. Tõisist õdagumeresoomõ keelist om uma kiräkiil olõman liivi, vepsä, kar'ala, aunusõkar'ala ja võro keelel. Trüküsõnna ilmus ka meä, kveeni, seto ja vad'a keelen, a tüütävit kiräkeele standardiid olõ-i naidõ kiili jaos luud.

Välislingiq[toimõndaq]