Meä kiil

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Meä kiil (meänkieli)
Kõnõldas Roodsin
Kõnõlõjit 40 000 - 70 000
Ammõtlinõ kiil Roodsi ammõtlinõ veidembüskiil
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1 -
ISO 639-2 fiu
ISO 639-3 fit

Meä kiil vai tornio-oro soomõ kiil (meä keelen meänkieli, roodsi keelen tornedalsfinska) om õdagumeresoomõ kiil, midä kõnõldas Roodsin, põhilidsõlt Tornio jõõst õdagu puul. Keeletiidüsligult peetäs meä kiilt inämbüisi soomõ keele peräpõh'ala murdidõ hulka kuuluvas, a Roodsin om meä keelel ammõtligu veidembüskeele staatus. Meä kiilt kõnõlõs 40 000-70 000 inemist.

Esiqeräliidsi keelejuuni[toimõndaq]

Meä keelen pruugitas peräsilben pall'o h-hellü (nt yhtheen, kielheen, tulthiin 'ütte, kiilde, tuldi'), olõ-i ütenkäänüst ja viisikäänüst (instruktiiv), om pall'o roodsi lainõ, nt blandathaan sprookit 'keeleq siätäseq ärq'.

Meä keele sõnno[toimõndaq]

  • ilimanaikunen = ilma as'anda
  • kahveli = kahvli
  • kläppi = lats
  • knapsu = naasõlik miis

Välislingiq[toimõndaq]


Uurali keeleq
akkalasaami | eenedsi | eesti | ersä | handi | inarisaami | ingerikar'ala | juradsi | kamassi | kar'ala | kemisaami | kildinisaami | koltasaami | komi | permikomi | kveeni | liivi | luulajasaami | lõunõeesti | lõunõsaami | lüüdi | mansi | mari | matori | merja | metserä | meä | moksa | muroma | mäemari | neenedsi | nganassaani | niidümari | piitimesaami | põh'asaami | soomõ | sölkupi | tur'asaami | udmurdi | ungari | uumajasaami | vad'a | vepsä | võro