Wikipedia:Tutvustus

Läteq: Wikipedia
(Ümbre saadõt artiklist Wikipedia:Pääteedüs)

Tereq! Vikipeediä (eesti keelen Vikipeedia, inglüse ja mitmõn tõõsõn keelen Wikipedia, ladina keelen Vicipædia, esperanto keelen Vikipedio, katalaani keelen Viquipèdia, tsehhi keelen Wikipedie, prantsusõ, ungari ja portugali keelen Wikipédia, araabia keelen ويكيبيديا , horvaadi keelen Vikipedija, volapükin Vükiped, läti keelen Wikipēdija, iiri keelen Vicipéid) om entsüklopeediä, vai tõõsõ sõnaga teedüssõnaraamat, mink artikliid või kirotaq seo võrgolehe pääl samal aol hulga inemiisi. Egäüts saa vabalt muutaq olõmanolõvit artikliid ja luvvaq vahtsit. Om olõman muutmiisi registri, mink abiga saa kaiaq tõisi tettüid muutmiisi ja teedüssõnaraamadu edenemist. Inglüskeeline Wikipedia sai algusõ vahtsõaastakuun 2001 ja tuun om parhilla jo rohkõmb ku viis mill'onat artiklit. Eestikeelitsen Vikipeedian om parhillaq (2017. aastagal) üle 160 000 artikli, võrokeelitsen pia 5500 artiklit.

Vikipeediä tüüst osavõtmisõs olõ-i vaia nimega sisse minnäq, a tuu om siski soovitõt, selle et tuu tege kergembäs läbikäümise tõisi osaliisiga. Leheküle pääl "Säädmine" saat valliq hindäle pruukjanime ja salasõna, miä and Sullõ võimalusõ luvvaq uma pruukjalehekülg.

Võit ka õkva alostaq ni naadaq määnest taht artiklit toimõndama vai kirotama. Astuq siist õnnõ julgõhe läbi nii sagõhõhe ku tahat ja saat. Ku olõt miiq muudu inemine, sis olõt pia sõltuvusõn lehekülest Viimädseq muutmisõq. Tiiq julgõhe paranduisi.

Statistiliidsi kokkovõttit võro Vikipeedia tegemiisist näet lehe pääl: Special:Statistics. Võit kaiaq ka statistiliidsi ülekaehuisi vikipeedijist tõisin keelin.

Seenidseq Vikipeediä osalisõq ommaq vällä märk'nü mõnõq normiq ni kutsvaq ka vahtsit osaliisi üles naidõga rehkendämä. Mi proovi mitte ilmaas'anda vaiõldaq. Püvvämi sündsä ja mõistligu arotusõga saiaq sääntse artiklidõ sõnastusõ, minka osalisõq nõun ommaq ja miä and eräpoolõlda edesi kõik tähtsäq faktiq. Mi püvvä, et artikliq olnu võimaligult eräpoolõlda: nain toht'nu-s ollaq jutusõ pidämist, esiki ku tegemist om vaiõldavidõ teemadõga. Piäq meelen, et taa om entsüklopeediä. Tuu tähendäs, et taa olõ-i näütüses sõnaraamat vai võrgolehti kataluug. Ku Sa taha-i naadaq parandama tõõsõ inemise tüüd, a tahat artikli manoq pandaq ummi mõttit, küsümiisi vai kommõntaarõ, sis tuud võit tetäq artikli arotusõküle pääl. Arotust arotamisõ hindä peräst mi siski proovi mitte pitäq. Viil juhtmärke lövvät lehekülgi päält Wikipedia policy ja Vikipeediä säädüseq. Hiidäq silm pääle ka lehekülele most common Wikipedia faux pas.

Hää nal'ameelega tettüide artiklidõ vasta olõ-i meil midägi, sääntsit omgi parõmb lukõq. Võtku-i siski tervet Vikipeediät nal'a päähä, taast piät saama kõrralk entsüklopeediä. Artikliq pidänü olõma eläväq ja loetavaq. Selgütüseq pidänü olõma nii arvosaadavaq ku võimalik.

Või tundudaq, et Vikipeediä saa-i ollaq kuiki kõrralik läteq, ku tä om kõigilõ vallalõ. A kas olõ-i siski nii, et nimelt tuuperäst saavaki artikliq minnäq kõrrast parõmbas? Ütski hädä olõ-i lõplik ja parandamalda. Entsüklopeediäartikliid võivaq külh hariligult tetäq kõgõ targõmbaq inemiseq, a pidägu-i halvas ka umahindä tarkust! Egäüte osavõtt om väärtüslik. Ku Vikipeediä mõtõq tundus Sullõ huvitav, a siski vaiõldav, sis silmäq lehekülge replies to common objections.