Esperanto kiil

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Esperanto kiil (Esperanto)
Kõnõldas egälpuul maailman
Kõnõlõjit 200-2000 kõnõlõs ku imäkiilt, muid kõnõlõjit kooniq 2 mill'onat
Ammõtlinõ kiil olõ-õi kongi
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund kunstkiil
Keelerühmäq üleilmalinõ abikiil
Keelekoodiq
ISO 639-1 eo
ISO 639-2 epo
ISO 639-3 epo
Esperantoliikmisõ lipp

Esperanto kiil vai lihtsähe esperanto om kõgõ tunnõtumb rahvusvaihõlinõ abikiil (plaankiil).

Esperanto kiilt arvatas kõnõlõvat paarsada tuhat kooniq mitu mill'onat inemist. Esperanto kiilt pruugitas kõnõlõmisõs, kirävaihtusõs, tõisi kiili oppamisõs, taan trükütäs raamatit ja aokirjo, tetäs tele- ja raadiosaatit.

Egä aastaga peetäs üleilmalist kongressi.

L. L. Zamenhof

Esperanto luuja oll' Poola silmäarst L. L. Zamenhof, kiä ilmut' taa kotsilõ 1887. aastal raamadu Unua Libro ("edimäne raamat") kirängunime Doktoro Esperanto ("doktor luutja") all, ni taa jäigi keele nimeks.

Esperanto keeleoppus om lihtsä ja kõrraperäline, erängit olõ-õi. Tuuperäst om taa keele opiminõ pall'o lihtsämb ku loomulikkõ kiili opminõ. Esperanto kiil om kõgõ lähkümb romaani keelile, tuuperäst um noidõ kõnõlõjil taad kõgõ kergemb ärq oppiq.

Kirotaminõ ja välläütlemine[toimõndaq]

Esperanto keele kirotamisõs pruugitas ladina kirjä. Tähistün om 28 tähte: a b c ĉ d e f g ĝ h ĥ i j ĵ k l m n o p r s ŝ t u ŭ v z.

Esperanto keele kirotus käü tävveligult välläütlemise perrä, egäle tähele vastas õnnõ üts helü ni ekä hellü märgitäs õnnõ üte tähega.