Võro Instituut

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Võro Instituudi maja Võro liinan Tarto uulitsan 2011. a. urbõkuun

Võro Instituut om riigi tiidüs- ja arõndusasotus, mink põhitüüs om võro keele ja kultuuri uurminõ ja edendämine. Instituut kõrraldas võro keele ja kultuuri oppamist ni oppajidõ ettevalmistamist ja tävvendüskoolitust. Pandas kokko võrokeelitsit opimatõrjaalõ, kõrraldõdas tiidüskonvõrentse ja andas vällä mitmõsugumast võrokeelist kiräsõnna tiidüsuurmiisist ja artiklikogomigõst ilokirändüseni. Instituudi tüüs om ka keelekõrraldus ja keelenõvvo andminõ ni kotusõnimmi uurminõ. Vahtsõmb tüütsiht om võro keele tagasituuminõ latsi ja latsõvanõmbidõ pruuki ni keele avvo sisse nõstminõ terven ütiskunnan. Muuhulgan om instituut osalinõ latsilõ mõtõlduisi võrokeelitside multifilmie ja puutrimänge tegemisen.

Võro Instituut om Võro liinan ja tima tegemiisi ala käü tradits'oonilinõ võro keele ja kultuuri ala - aoluulinõ Võromaa.

Aolugu[toimõndaq]

Instituudi tegemise mõttõ pakiq vällä 1980. aastidõ lõpun huugu lännü võro liikmisõ tegeläseq. 1990. kesken oll' selge, et võro keelele ja kultuurilõ om vajja selget riiklikku tukõ ni saa-i inämb jäiäq õnnõ ütiskundliidsi tegemiisi mano. Tuuperäst lõi Vabariigi Valitsus 1995. aastagal 14. urbõkuu pääväl riikligu tiidüs- ja arõndusasotusõ Võro Instituut.

Tüükõrraldus[toimõndaq]

Võro Instituudi silt 2011 03 17.jpg

Võro Instituut käü Kultuuriministeeriumi valitsõmisõ ala. Ummi tegemiisi sääd instituut tiidüs- ja arõndustegevüse kõrraldusõ säädüse ni uma põhimäärüse perrä. Instituudi tüü perrä kaes tiidüsnõvvokogo, midä juht nõvvokogo esimiis. Instituuti juht direktri, kink nimetäs avaligu konkursi kõrran viies aastagas ammõtihe kultuuriministri. Egäpäävädse tüü tegijit, as'atundjit ja tiidrüid om Võro Instituudin katõsa, päält tuu kaias suurõmbidõ ettevõtmiisi jaos tüütäjit lepinguga mano. Võro Instituudi direktri om Kuuba Rainer. Inne tedä olliq direktrin Eichenbaumi Külli ja Kama Kaido ni edimäne direktri oll' Kasagu Enn.

Rahastaminõ[toimõndaq]

Instituut saa rahha riigi käest, suurõmbidõ tegemiisi jaos saias rahha mano fondõst ja programmõst. Põhilidsõq instituudi tugõjaq ommaq olnuq Kultuurkapital, Hasartmängomassu Nõvvokogo ja riiklinõ programm "Lõunaeesti kiil ja kultuur".

Välislink[toimõndaq]