Kurgupeethelü

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Kurgupeethelü om mitmusõ tunnus (üts: kala - mitu: kalaq). Võro mitmusõ tunnus q vastas eesti tunnussõlõ d ja om tuuga graafilidsõlt küländ ütte muudu - õnnõ ütel om hand ülespoolõ ja tõõsõl allapoolõ: kalaq - kalad.

Kurgupeethelü vai kakkõhelü om täüspeethelü (klusiil) miä tetäs õhu kinniqpidämisega kurgun. Kurgupeethelü om võro keele tähtsä tunnus ja tedä lövvüs tan väega pall'o. Võro keelen om kurgupeethelü pia alasi õnnõ sõna lõpun. Kurgupeethellü kirotõdas võro keelen tähega q vai mõnikõrd ka ülemädse komaga (välläjätmismärgiga) '. Küländ sagõhõhe, nt aolehen Uma Leht, olõ-õi kurgupeethellü kirän sukugi märgit.

Kakkõhelü om võro keelen nimisõna mitmusõ, nt maaq, piniq (vrd ütsüs maa, pini), tegosõna käskjä kõnnõviie, nt tiiq, võtaq ja pall'odõ muiõ keeleoppusliidsi katõgoorijidõ tunnus (kaeq kakkõhelü ettetulõmisõ nimekirjä).

Sammamuudu ku võro keelen, tulõ kakkõhelü ette ka seto keelen, kon või tedä ollaq välläütlemisen esiki inämb ku võro keelen.

Päält võro ja seto keele om kurgupeethellü ka pall'odõn tõisin maailma keelin, nt araabia, malta ja mitmin indiaani keelin, a ka soomõ keele välläütlemisen (nt anna olla [annaq olla]) ja inglüse, esiqeränis briti inglüse kõnnõkeelen (nt a little bit [ö liql biq]). S'aksa keele välläütlemisen või kakkõhellü kuuldaq sõna alostusõn vabahelü iin, nt ein [qain].

q-tähega kirotõdas kakkõhellü päält võro ja seto keele ka malta keelen.

Rahvusvaihõliidsin keeletiidüse üleskirotuisin (IPA, soomõ-ugri kiili transkriptsiuun jm) märgitäs kakkõhellü hariligult esiqerälidse märgiga, miä tulõtas miilde ilma punktilda küsümismärki (ʔ).

Kaeq viil[toimõndaq]

Välislink[toimõndaq]

Kakkõhelü keelenäüdüs - võrokeelidse aabidsa q-tähe opitükü lugõminõ (video)