Vepsä kiil

Vepsä kiil (vepsän kel')
Kõnõldas	Kar'alan, Leningradi ja Vologda oblastin
Kõnõlõjit	12 000
Ammõtlinõ kiil	-
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund	uurali
Keelerühmäq	soomõ-ugri õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1	-
ISO 639-2	fiu
ISO 639-3	vep

Katõkeeline (vinne-vepsä) tiisilt

Vepsä kiil om soome-ugri kiilkunna õdagumeresoomõ hummogurühmä kiil, midä kõnõlõs 12 000 inemist Vinnemaal Kar'ala Vabariigi õdagujaon, ja Leningradi oblasti hummogujaon ni Vologda oblasti õdaguosan. Vepsä kiil om vepsläisi imäkiil. Vepsä keelen om vällä ant kokko veidüq üle 70 raamadu; seo ilma aigu andas vällä aolehte "Kodima". Vepsä kiil olõ-i ütengi riigin ammõtlinõ kiil.

Murdõq

Vepsä keele seen om kolm päämurrõt: põh'a- vai äänisvepsä, keskvepsä ja lõunavepsä. Murdidõ lahkominegiq ommaq väikuq. Tõõnõkord peetäs ka lüüdi kiilt vepsä keele murdõs.

Kiräkiil

Vepsä aabits 1930. aastilt

Kõgõ vanõmbaq vepsä keele kiräliguq lätteq ommaq peri 19. aastagasaa algusõst. Ladinatähistüline kiräkiil, mink alossõs sai keskmurrõq, luudi 1932. aastagal, a taa häädü ärq. 1937. aastagal proomiti vepsä keele kirotamist vinne tähtiga, a ka taa levi-is. Vahtsõst nakati vepsä kiräkiilt elostama 1990. aastaga paiku.

Tähistü

1932. aastaga tähistü.

A a, Ä ä, B b, C c, Ç ç, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, Ö ö, P p, R r, S s, Ş ş, T t, U u, V v, Y y, Z z, Ƶ ƶ, | ’

Seoilmaaolisõn vepsä tähistün om 28 tähte ja üts lisämärk.

a A, b B, c C, č Č, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L, m M, n N, o O, p P, r R, s S, š Š, z Z, ž Ž, t T, u U, v V, ü Ü, ä Ä, ö Ö, '

Pehmehüsmärgiga (') märgitäs peethelü pehmehüst: sel'g (sälg). Rasõhus om sõna edimädse silbi pääl. Vabahelükokkukõla om jaoldõ kaonu: lükäitа (tuugadaq), händikaz (susi), a hämär (hämmär), külä (külä). Vepsä kiil om ainugõnõ õdagumeresoomõ kiil, kon olõ-õi sukugi astmõvaeldust. Niisamaldõ märgitä-i vabahelle pikkuisi: mez' (miis), mezi (mesi).

Välislink

• Vepsä-Soomõ võrgosõnastu
• Vepsäkeeline proomivikipeediä Incubatorin.

Uurali keeleq
Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi
Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami
Mordva: ersä, mokša
Mari: niidümari, mäemari
Permi: permikomi, komi, urdmurdi
Ugri: handi, mansi, ungari
Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi