Pruukja:Kruusamägi/Tähtraamat

Võro Instituut ja Võro Selts VKKF lupasõq ummi välläandidõ "Võromaa kodolugu" ja "Võro-Seto tähtraamat" tekste pruukiq Vikipeediä artiklidõ luumisõs litsendsi CC SA-BY 3.0 perrä.

Siia lehele on koondatud tekste teosest "Võro-Seto tähtraamat", mida saaks kasutada artikliloomes.

Juures kasutada mall: {{Võro-Seto tähtraamat}}

Märkusi teksti osas: kõik tähed ei tule korrektselt üle. Nt:

• "Taïna" – Tal'na [ï → l']
• "Olï" – Oll' [ï → l']
• "kiroç" – kirot' [ç → t']
• "(p)anè põâa" – (p)and' põh'a [è → d'] [â → h']

Kiä om kiä 2007

Allikas – Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2007. aastaga pääle. Võro Selts VKKF, 2006. ISSN 1406-5150

KAIT TAMRA (14.01.1962) [ puudub Tamra Kait ; on et:Kait Tamra ]

Laulja ja muusigamiis, kiä eläs Pindin Tammiku talon. Om laulnu ka võro keeli, nt lasõrtsõõri pääl „Vana sann” (2000) üten Celia Roose ja Indrek Kaldaga.

EVALD MALTENEK (09.02.1887–31.03.1938) [ puudub Malteneki Evald ; on et:Evald Maltenek ]

Tä om peri Sõmmõrpalost möldri perrest. Olï jovvumassinidõ ja lämmämajandusõ profesri, Talna Tehnigaülikooli edimäne prorektri. Kirotanu artiklit palaja kivi energeetikast, raadiotehnikast jm. Kiro tanu füüsiga opiraamatit ja loonu füüsiga sõnavarra. Olï muusiga- ja luudusõhuvilinõ miis. Matõt Osolahe.

TEO MAISTE (28.02.1932) [ puudub Maiste Teo ; on et:Teo Maiste ]

Võrol sündünü laulja (bass), lauluoppaja ja Estonia tiatri oopõriso list. Timä hellü peetäs väega mahlakas ja tä mõist tuud häste valitsa.

PEETER LAURITS (06.03.1962) [ puudub Lauridsa Piitre ; on et:Peeter Laurits ]

Taïnan sündünü kunstnik. 1997. aastagast eläs Võromaal Kütioron ja om taa aoga võro keele kõnõlõmisõ är opnu. Personaalnäütüisi olnu 40 ja ütisnäütüisi 140 kanti. Kujondanu suurõ hulga raamatit ja plakatit. Olnu oppaja Taïna kunstiülikoolin ja Tarto korgõmban kunstikoolin. Om Kütioro Avatud Ateljee üts asotajit. Ateljee and nii Eesti ku vällämaa kunstnikõlõ võimalusõ sääl rahun tüüd tetä. Ateljeen tüütä nü kunstnigu omma Kütiorgo loonu maakunsti raa, midä saa egäüts kaema minnä.

MATTIAS FRIEDRICH HASSE (31.03.1717–27.12.1777) [ puudub Hasse Mattias Friedrich ; puudub ka et Mattias Friedrich Hasse ]

Sakslanõ, kiä tulï Urvastõlõ pastor Quantilõ appi edesi viimä velitsidekogodust. Ildamb läts siist är, a kiroç aroandit tuust, kuis eestläse eläse, määne om näide haridus ja miil.

VAHUR KERSNA (04.04.1962) [ puudub Kersna Vahur ; on et:Vahur Kersna ]

Antslast peri aokiränik. Om tüütänü aolehen Edasi, olnu Top-raadio päätoimõndaja ja Raadio Pulss direktri. Parhilla tüütäs ETVn ja Vikerraadion.

AUGUST LUDVIG WEIZENBERG (06.04.1837–22.11.1921) [ puudub Weizenbergi August ; on et:August Weizenberg ; lisaks on väljaandes temast pikem lugu ]

Erästveren Ritsiku kõrdsipidäjä pojas sündünü miis käve opman mitmõl puul välämaal ja (p)anè põâa eesti skulptuurilõ. Olï Eesti heränemisao tegeläne, kiä pruuvsõ kätt ka näütemängõ kirotamisõ ja viietegemisega.

UDO KOLK (04.05.1927–25.07.1998) [ puudub Kolgi Udo ; on et:Udo Kolk ]

Rahvaluulõuurja ja -korjaja, kedä huviti ka seto rahvalaulu. Om uur nu Anne Vabarna ello ja loomingut, tennü filmi lauluimäst Audjas saarõ Kreepast.

KAIKA LAINE (LAINE ROHT) (04.05.1927) [ puudub Kaika Laine ; on et:Laine Roht ]

Ravitsõja, kiä om sündünü ja elänü Kaikal Püssä talon. Innembi pidänü postiljoni ammõtit. Tä om sõna ja ravihainuga avitanu tuhandil inemisil tõvõst praavuda.

ARNOLD TREUMUTH (07.05.1907–18.10.1987) [ puudub Treumuthi Arnold ; on et:Arnold Treumuth ]

Mõtsasarvõmängjä ja puhkpillioppaja. Mängnü ERSOn, kirotanu puhkpillilukõ. Sündünü Patuperä külän Vana-Antsla vallan.

KARL PÄRSIMÄGI (11.05.1902–27.07.1942) [ puudub Pärsimägi Karl ; on et:Karl Pärsimägi ]

Antsla lähkün Oe külän Sika talon sündünü kunstnik. Kunsti opnu mitmiidõ meistriide man ja Pallasõ kunstikoolin. Maalsõ üles Võro liina ja maad sääl ümbre. Põhimotiivi sai kodotalost – kõgõ tunnõ tumb tüü om „Talutuba soemüüriga“ (1935). 1937 läts Pariisi, kost kodo inämb es tulõ. 1942 võeti kinni ja lasti juudi päähä maaha. Timä ello ja loomingut om uurnu Heie Treier: „Pärsimägi. Võrumaa-Tartu-Pariis“ (2003).

JAAN VAHTRA (23.05.1882–27.01.1947) [on Vahtra Jaan ]

Kaaru külän Moostõ vallan sündünü kunstnik, kiränik, aokiränik, op paja, seltskunna-, haridusõ- ja kultuuritegeläne, luudusõ- ja kala miis. Om kirotanu kodoküläst umin raamatin, maalnu üles Võromaad.

ANTON TAITS (08.06.1902–25.06.1956) [puudub Taidsi Anton ; puudub ka et Anton Taits ]

Nuur Suri, kiä pääle esä kuulmist võtç timä ammõdi üle. Muusiga-, rahva- ja kerigumiis Koikküläst olï Vana Suri poig.

HANS VÄRE (08.06.1927–04.09.1988) [puudub Väre Hans ; puudub ka et Hans Väre ]

Ulliarst, Jämmejala tohtri, TRÜ profesri. Uurnu viinajuumist ja tuu tohtõrdamist. Sündü Võrol, kuuli Villändin.

PETER HEINRICH VON FREY (17.06.1757–30.03.1833) [ puudub Frey Peter Heinrich ; on et:Peter Heinrich von Frey ]

Kanepi kihlkunnan Erästveren sündünü baltisaksa kodouurja ja eestikeelitside raamatidõ ja artiklidõ autor. Tõlksõ luulõt saksa keelest eesti kiilde.

ELMO PLOOM (20.06.1907–01.08.1986) [ puudub Ploomi Elmo ; on et:Elmo Ellor ]

Aokiränik, kiränik, kultuuri- ja seltskunnategeläne, muusõumi tüütäjä, kodouurja, luudusõsõbõr, kiä sündü Rõugõ kihlkunnan Kaugu külän Käosaarõ talon. Timäst om pikembält kirotanu Vaino Kenk „Kaika suvõülikuulõ kogomikun IX–XI“ (2003).

TENNO VIRONI (JAAN TENNO) (04.07.1887–05.12.1951) [ puudub Vironi Tenno ; on et:Tenno Vironi ]

Laulja (tenor) ja lauluoppaja. Opsõ Moskvan ütelisi nii laulmist ku astronoomiat. Olnu ka kontsõrtlaulja ja astnu üles oopõrin. 1922. aastal tekù Taïnahe uma laulustuudio. Peri Kõllõstõ vallast.

MATI HINT (28.08.1937) [ puudub Hindi Mati ; on et:Mati Hint ]

Tartumaalt Rõngu kihlkunnast peri keeletiidläne. Uurnu eesti keele helüoppust (fonoloogiat) ja helüjärge (fonotaktikat), astmõvaheldust ja vormioppust, kirotanu eesti keele oppamist ümbre muutnu kooli raamadu (Eesti keele õpik IX klassile, 1983). Hint om kirotanu palïo mõtlõmapandvit juttõ aokirjun ja aolehtin, näütüses Maalehen. Perämädsel aol tegeles uma kodukeele tartu keelega.

JAAN SANDRA (09.09.1862–20.10.1925) [puudub Sandra Jaan; puudub ka et Jaan Sandra ]

Vahtsõliina vallan Joora külän sündünü miis. Timäst sai rätsep, kiä käve Vahtsõliina kihlkunna ja Setomaa külli müüdä umblõman. Tüü käügin kõnõldi tälle ka palïo juttõ. Tä kiroç kuuldut üles ja saaç Hurdalõ, ildamb Eisenile. Tä kiroç inemiisi käest kuultuid muinas juttõ uma nägemise perrä ümbre, a hoitsõ alalõ rahvaperäst stiili. Kiroç juttõ ka aolehtile. Viimädse 15 aastat elo lõpust olï talopidäjä.

ALFRED KÄÄRMANN (14.09.1922) [on Käärmanni Alfred ]

Harglõst peri mõtsaveli. Om kirutanu mitmiid raamatiid mõtsavelli elust, nt „Metsavenna käsiraamatu“ (1999), „Surmavaenlase vastu“ (2000), „Sissitegevuse käsiraa matu“ (2002). Om kirutanu aolehtile ka hulga artikliid, timäst om tett filme ja tä om käünü mitmiin paigun mõtsavelleelust kõnõlõman.

KAUKSI ÜLLE (23.09.1962) [on Kauksi Ülle ]

Saarlasõ külän kasunu kiränik, kiä kirotas päämädselt võro keelen. Om avaldanu 7 luulõkoko, 2 novellikoko, 2 romaani, 1 näütemängõ raamadu jm. Tõlknu eesti kirändüst ja maailmakirändüst võro kiilde, toimõndanu raamatit, avaldanu artiklit, kirotanu võrokeelitsit kooliraamatit. Tüül olnu Võro Raadion, Fenno-Ugrian jm. Mitmit timä näütemängõ om lavastõt, viimäte Obinitsan „Taarkat“.

ANDRUS VÄRNIK (27.09.1977) [puudub Värnigu Andrus; on et:Andrus Värnik ]

Antslast peri odaviskaja. Tä sai 2005. aastal maailmameistris ja 2003. a olï tõnõ uma ala pääl. Timä odaviskamisrekord om 87.83 m.

ARMIN TUULSE (01.10.1907–09.12.1977) [puudub Tuulse Armin; on et:Armin Tuulse ]

Arhitektuuri- ja kunstiaoluulanõ, kiä sündü Tsooru vallan. Sai tunnõtus Välis-Eestin, kukki olï 1940 joba Tarton profesri. Uurnu liinu (kindluisi). Timä joonisç edimält Vahtsõliina kandsi plaani.

ALEKSANDER JANNES (11.11.1882–11.12.1970) [puudub Jannesi Aleksander; on et: Aleksander Jannes ]

Kanepi kihlkunnan Vana-Piigastõn Tiksi talon sündünü rakõndus skulptor. Kanepi Vabadusõa avvusamba autor. Kuuli Stockholmin. Tä havvasamba pääl om kiri: „Jumalate kalleim kink on see, et ma sündind eestlane.“

UUNO OJALA (25.11.1952) [puudub Ojala Uuno; puudub et Uuno Ojala ]

Pärlijõõ külän sündünü ao- ja kodoluu-uurja. Võro liikmisõ man olnu inemine, vannu külli nimmi tagasitegemise algataja.

PULGA JAAN (27.11.1947) [ on Pulga Jaan ]

Talupidäjä, laulu- ja kirämiis. Timä võrokeelist loomingut saa kullõlda kasette ja lasõrtsõõrõ päält: „Pini hind“ (1999), „Aknõ kõigi raamega“ (2002), „Hoitmise vägi“ (2004), „Murõt ei olõ“ (2006) jt, lukõ Võro-Seto tähtraa matist vai raamatust „Viie pääle“ (2005) jm.

GERHARD JOHANNES RÄGO (05.12.1892–27.06.1968) [ on Rägo Gerhard ]

Pindi vallan sündünü matõmaatik. 1913 lõpõç Tarton ülikooli, päält tuud olï Novotserkasski tehnigainstituudin oppajas, ildamb Tarto üli koolin profesris. Timä iistvõtmisõl tetti vahtsõnõ alg- ja keskkooli matõmaatiga opikava, tä uursõ ka matõmaatiga aoluku ja kiroç opi raamatit.

KUSTA (KOSMA) TAITS (11.12.1842–12.12.1921) [ puudub Taidsi Kusta; puudub ka et artikkel ]

Koikkülän elänü ravitsõja, kedä teedäs laembalt nimega Vana Suri. Arstsõ sõnnu ja kässi päälepandmisõga. Suridõ kotsilõ liigus rahva suun hulga juttõ, midä om uurnu Kõivupuu Marju raamatun "Rahva arstid Võrumaalt. Noor ja Vana Suri Hargla kihelkonnast" (2000).

ARNOLD MATTEUS (13.12.1897–02.11.1986) [ on Matteusõ Arnold; lisaks oli väljaandes temast pikem lugu]

Tä sündü Kärgula vallan Sulbi lähkül Leiso talon. Opmisõ aol käve tä palïo Euruupan reismän. 1926. aastal sai timäst Tarto liina arhitekt, 1935–1940 olï vabakutsõlinõ, ildamb jälki liinaarhitekt. Timä plaani perrä tetti Tarto liina mitmit huunit.

KAIDO KAMA (18.12.1957) [ puudub Kama Kaido; on et:Kaido Kama ]

Põlva kihlkunnast Partsist peri Võro liikmisõ üts iistvõtjit. Olnu mitmõl kõrral valitsusõn ministri, aastil 1997–2004 Võro instituudi direktri. Kõva reisumiis, eskina ümbre ilma är käünü. Tuust reisust om kirotanu raamadu “Ümbreilma reisikirä” (2001). Võro instituudi sõnaraamadu toimkunna teküs liigõ. Palïo är tennü ka hõimurahvidõ hääs.

LEONHARD LAPIN (29.12.1947) [ puudub Lapini Leonhard; on et:Leonhard Lapin ]

Räpinäl sündünü arhitekt, kunstnik, kirämiis, oppaja ja profesri Eesti Kunstiakadeemiän. Aokirä Ehituskunst päätoimõndaja.

Kiä om kiä 2006

Võro-Seto täht´raamat vai kallendri 2006. aastaga pääle. Võro Seltś VKKF, 2005. ISSN 1406-5150

VAIKE SARV (06.01.1946–27.04.2004) [puudub Sarvõ Vaike; puudub ka et artikkel]

Muusigatiidläne, rahvamuusiga-uurja ja muusigaoppaja, kiä uurõ päämidselt seto laulukultuuri. Tä tugõsi ka muido seto laulukuurõ, aviç näil esinemiisi kõrraldaq, kiroç artikliid, võtç näide laulõ filmilindi ja helütsõõri pääle.

JOHANN FRIEDRICH HELLER (08.01.1786–07.04.1849) [ puudub Helleri Johann Friedrich; on et:Johann Friedrich Heller ]

Räpinä kerigu umaaignõ opõtaja 1814. aastast pääle, ildamb ka Võromaa praosç. Keelehuvilinõ miiú, kiä panè Räpinä talorahvalõ väärnimeq. Tä tulõç noid esieräliidsi lõppõga nimmi vanust lisanimmist. Tunè häste paiklikku kiilt.

JAAN KAPLINSKI (22.01.1941) [ on Kaplinski Jaan ]

Luulõtaja, esseisç ja tõlkja, kiä latsõpõlvõn Võromaal ollõn opsõ ärq võro keele. Kirotas külh päämädselt eesti keelen, a tä om kirotanuq ja kirotas nii luulõtuisi ku märgotuisi ka võro keeli.

LEILI IHER (28.01.1941) [ puudub Iheri Leili; on et:Leili Iher ]

Luulõkriitik, kiä sündünüq Urvastõ kihlkunnan Osolan. Tä om kiränik Rihhard Iheri tütäë ja tegeleski nii esä ku ka suguvõsa kirotuisi kõrrastamisõ ja välläandmisõga.

VÄINO PUURA (30.01.1951) [ puudub Puura Väino; on et:Väino Puura ]

Urvastõ kihlkunnast Kurõnurmõ lähkült Keemalt peri oopõrilaulja ja näütlejä, kiä om oànuq laulmist Tarton. Tä om tävvendänüq hinnäst Moskvan ja Milanon. Tüütäs 1976. aastast Estonia tiatrin.

SALME KANN (31.01.1881–26.10.1957) [ puudub Kanni Salme; on et:Salme Kann ]

Muusiga- ja lauluoppaja. Timä juurõq ommaq Kanepin.

PAUL LEHESTIK (13.02.1926–18.06.1994) [ puudub Lehestigu Paul; on et:Paul Lehestik ]

Oppaja, koolijuhç ja kultuuritegeläne, kiä tüüç Põlvan ja Setomaal Verskan.

KARL AST (RUMOR) (19.02.1886–09.07.1971) [on Asti Karla; temast on väljaandes pikem lugu]

Kirä-, poliitiga- ja reisimiiú, kiä sündünüq Vahtsõliina kihlkunnan Pääväkestel. Võro keelen om timä kirotanuq jutu «Üts perätü antsak jahih käümine», miä om är trükit 1992. aasta Võro-Seto tähçraamatun. Timäst saa pikembält lukõq ka seost raamatust.

GEORG EDUARD LUIGA (27.02.1866–20.03.1936) [ puudub Luiga Georg Eduard; on et:Georg Eduard Luiga ]

Valgjärve koolitarõn sündünüq aokiränik ja kirämiiú. Om olnuq ka oppajas kodokülän ja Tsiberin. Pääle säält tulõkit nakaú kiränikus ja olï mitmidõ aolehti toimõndajas.

HILANA TAARKA (22.03.1856–27.12.1933) [ on Hilana Taarka ]

Seto lauluimä. Timä elost ja laulõst saa lukõq näütüses Võro-Seto tähçraamadu 2001. aasta numbrõst. Kauksi Ülle om kirotanuq timäst näütemängu «Taarka» ja Mäeotsa Ain tennüq tuust lavastusõ.

MILVI HIRVLAANE (04.04.1936) [puudub Hirvlaane Milvi; puudub ka et artikkel]

Kanepin sündünüq ao- ja kodoluulanõ, kodoluu raamatidõ, Kanepi ja Põlva kooliaolukõ kokkopandja. «Võromaa kodoluu» raamadu jaos Kanepi kihlkunna andmidõ kokkokorjaja. Tennüq ettekandit Kaika suvõülikuulõn. Saanuq Jakob Hurda rahvuskultuuri avvuhinna 2003.

JÜRI PÄRG (04.04.1931) [ puudub Pärä Jüri; on et:Jüri Pärg

Võro liinast peri laulja.

ALEXANDER UNDRITZ (09.04.1866–29.09.1933) [puudub Undritzi Alexander; puudub ka et artikkel]

Kõllõstõn sündünüq kuuïmeistre ja seldsitegeläne. Kõgõ muu hulgan om tä trükki toimõndanuq tartokiilse kerigu lauluraamadu vahtsõn kiräviisin ja parandanuq keriguagenda tartokeelist välläannõt.

RICHARD ROHT (12.04.1891–22.08.1950) [ puudub Roho Richard ; on et:Richard Roht ]

Kirämiiú, kiä kirotanuq ka latsilõ. Tä sündü Kanepi kihlkunnan Karaski mõisa Tinno talon. Umin raamatin kirotas tä ka Võromaa küläelost, kausisetodõst, liinaelost, latsilõ luudusõst ja eläjist.

EDUARD PALGI (29.04.1896–09.04.1954) [puudub Palgi Eduard; puudub ka et artikkel]

Pedagoog, kiä tüütänüq Setomaal Obinitsan. Edimädse vabariigi algusõn tõi kuuli eestikeelidse oppusõ.

ABEL NAGELMAA (09.05.1926) [ puudub Nagelmaa Abel; on et:Abel Nagelmaa ]

Räpinä kihlkunnast Kurõküläst peri kirändüstiidläne.

VICTOR JULIUS STEIN (11.05.1841–27.07.1873) [puudub Steini Victor Julius; puudub ka et artikkel]

Võrol sündünüq näütemängõ kirotaja, kaupmiiú ja rahvaluulõkorjaja.

AIN KAALEP (04.06.1926) [ puudub Kaalebi Ain; on et:Ain Kaalep ]

Luulõtaja ja tõlù, kiä om är oànuq võro keele. Om võro kiilde tõlùnuq maailmakuulsidõ kiränikõ loomingut ja kirotanuq luulõkogo «Haukamaa laulu’» (1999).

JOHANNES EGLON (10.06.1836–06.02.1908) [ puudub Egloni Johannes; on et:Johannes Eglon ]

Koolimiiú, kiä tüütänüq Kanepi kihlkunnakoolin (1859–1865). Timä panè kokko raamadu «Wõrroma väiku laulu-sõper».

MARTINA IR´ O (29.06.1866–1947) [ puudub Martina Ir'o; temast on kah väljaandes pikem lugu; puudub ka et artikkel]

Seto lauluimä. Pikembält timäst saa lukõq seo tähçraamadu numbrõst.

ENN TUULING (MEINHARD ALEKSA) (07.07.1906–12.06.1981) [puudub Tuulingu Enn; puudub ka et artikkel]

Luulõtaja, aokiränik ja oppaja. Tä om kirotanuq luulõtuisi ka võro keelen, mõnõq ommaq avaldõduq ka Võro-Seto tähçraamatin.

KOIT KIRBER (12.07.1936–16.01.2004) [puudub Kirberi Koit; puudub ka et artikkel]

Põlva kihlkunnast Kiumast peri muusigaoppaja ja orkestrijuhç, helüluuja, opiraamadu autoë, olnuq latsi üldlaulupidol nuuri pasunakoori pääjuhç. Taïna Võro seldsi andsambli Liiso juhç, laulikulõ «Sa olõt illos, Võromaa» algusõtegijä.

AUGUST HERMANN TINA (18.07.1896–04.11.1989) [puudub Tina August Hermann; puudub ka et artikkel]

Võrolt peri kuuïmeistre, seldsitegeläne, näütlejä, Vabadussõan käünüq, olï kodoluu uurja ja ERMi avvukorrõspondõnç.

KALEV KUDU (26.08.1961) [ puudub Kudu Kalev; on et:Kalev Kudu ]

Lavastaja, kiä om tennüq ka võrokeelitsit lavastuisi, nt «Pido pahandusõga», «Ah tsusku külh...» jt.

VIIVE KUKS (29.08.1951) [puudub Kuksi Viive; puudub ka et artikkel]

Graafik ja kunstioppaja. Kõgõ muu hulgan om tä palïo üles joonistanuq ka Võromaa luudust.

KALJU AHVEN (11.09.1921–26.07.1946) [ puudub Ahvena Kalju; on et:Kalju Ahven ]

Luulõtaja, kiä sündünüq Räpinäl. Timä luulõtuisi naati avaldama viil pääle surma välis-Eestin. Om kirotanuq ka võro keeli.

ALBERT IVASK (15.09.1906–27.12.1995) [on Ivaski Albert; lisaks on temast väljaandes pikem lugu]

Oppaja, kala- ja kirämiiú. Timäst ja timä elost saa lukõq seost tähçraamatust.

LIINA VALPER (27.09.1941) [puudub Valpri Liina; puudub ka et artikkel]

Paiklikkõ lehti aokiränik, pikäaignõ kultuurielo kajastaja ja tõtõstõsündünüide naïakidõ asju meelenpidäjä (Uma Lehe Tossu Tilda pajatuisi autoë).

PAUL HAGU (02.10.1946) [ on Hao Paul ]

Rahvaluulõtundja, oppaja Tarto ülikoolin, seto vaimu kandja Tarton, seto miihilaulu edesiviijä ja iistvõtja Tarto liinan, Tarto ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ juhataja. Sündünüq Lepä külän.

ALFRED KONGO (10.10.1906–31.12.1990) [ puudub Kongo Alfred; temast on väljaandes pikem lugu! ; on et:Alfred Kongo ]

Kanepi kihlkunnast peri kunstnik – maastigu- ja lillimaalja, pallaslanõ, kunstioppaja. Timäst loeq pikembält seost tähçraamatust.

TANNIL KRIISA (01.12.1866–24.02.1940) [puudub Kriisa Tannil; on et:Tannil Kriisa ]

Hõrilameistri, kiä nakaú hõrilategemist iist võtma, tõsõq katú velle Juhan ja Jakob olliq meistriq. Timä om Eestimaa kerikihe tennüq 24 hõrilat, mõnõq ommaq välämaalgi. Ettevõtmist jakkasõq Tanila perrätulõjaq.

MADIS-MATS KUNINGAS (21.12.1971) [ puudub Kuninga Madis-Mats; puudub ka et artikkel ]

Setomaalt peri kunstnik, illustraator ja luulõtaja.

ILMAR VANANURM (21.12.1946) [ puudub Vananurmõ Ilmar; puudub ka et artikkel ]

Luulõtaja, tõlù, poliitigamiiú ja aolehe Setomaa välläandja.

AIN MÄEOTS (25.12.1971) [ on Mäeotsa Ain ]

Näütlejä ja lavastaja. Tä om üten tennüq mitmõn võrokeelitsen lavastusõn ja esiq lava pääle toonuq mitu võro- ja setokiilset lavastust, nt «Susi», «Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga», «Tandsja pühälik», «Taarka» jt.

Lisaks on pikem lugu: Ferdinand von Wrangell, Lembit Lepp

Parandustekst

Märkus 2014. aasta väljaandes olnud vea kohta

Panga Milvi (on et:Milvi Panga) om sündünü 22. aprillil 1945 Antsla valla Oe külän, a põrõlt eläs Rapla kandin Alul. Tä om kirotanu hulga võro- ja eestikeelitsit luulõtuisi nii latsilõ ku täüskasunuilõ ja avaldanu hulga latsiluulõtuisi raamatit, noist võro keelen „Läämi kaemi“ (2005). Milvi Panga võrokeelitsit latsiluulõtuisi om avaldõdu hulga ka võrokeelitsin Tähekeisin. 2004. aastagal sai tä Hendrik Adamsoni murdõluulõpreemiä luulõtsükli “Läämi kaemi” iist.