Tuulse Armin

Tuulse Armin (Armin Tuulse, aastaganiq 1936 Armin Neumann; sündünüq 1. rehekuu pääväl 1907 Sännän, koolnuq 9. joulukuu pääväl 1977 Stokholmin) oll' eesti kunstitiidläne, üle rahvidõ tunnõt arkitektuuri uur'ja ja edimäne eesti rahvusõst kunstiaoluu prohvesri Tarto Ülikoolin aastil 1942–1944.

Om uurnuq liino ja liinomäki. Tä joonist' kõgõ edimält Vahtsõliina kandsi plaani.

Elokäük

Tuulse Armin, tuud aigu viil Armin Neumann, sündü Tsooru mõisa mõtsaülembä perekunnan. Opõ Tõrva Ütisgümnaasium ja Valga Poiglatsi Gümnaasiumin. Annigaq nuurmiis läts 1927. aastagal edesi opma Tarto Korgõmbahe Muusigakuuli viioli pääle ja võesti vasta ka Tarto Ülikooli filosoofiatiidüskunda, a et täl olõ-õs rahha, sai tä opmisõgaq pääle naadaq 1929. aastagal. Pääainõq oll' täl kunstiaolugu, mink tä lõpõt' kuus aastakka ildampa magistrikraadigaq, lõputüü oll' "Eesti lossiq. Kronoloogia ja plaanitüübiq". Tuulse oppaja Karlingu Sten tsusk' kõiki takast, et nuuq seo ilma ao kunstist kirotanuq, Tuulsõ võtt' timmä kuuldaq. Tä kirot' näütüisi kriitikat (30. aastidõ lõpun), kunstiraamatidõ retsensioonõ ja märgot' kunsti häti üle. Uma edimädse artikli and' Tuulse vällä Üliopilaslehen, teema oll' EÜS ja muusiga. Tuulse oll' muusiän aastit EÜS-i orkesti juhataja ja ammõt'linõ viiolimängjä Vanõmuisõ orkestrin. Tä kirot' ria artikliid Tänäpäevän, Akadeemiän, Loomingun, Postimehen ja Päävälehen.

Aastil 1936–1939 sai stipendiumi ja käve mano opman kodo- ja välämaan, ka Königsbergin Klaseni Karl Heinzi ja Worringeri Wilhelmi man, Stokholmi Ülikoolin Roosvali Johnny man, Hollandin, Belgiän, Prantsusmaal ja Itaalian.

1939. aastagast sai timäst Tarto Ülikooli oppaja, 1942–1944 kunstiaoluu prohvesri.

Pagõsi 1944. aastagal Ruutsi. Kirot' sarivälläandõn "Sveriges kyrkor" 1948–1962, sis sai välläandõ toimõndajas, nika ku 1973. aastaganiq.

1952. aastagal sai Stokholmi ülikoolin dotsendis, 1962–1974 oll' Põh'amaiõ ja võrdõlõja kunstiaoluu prohvesri.

Avvotasoq

1955 Roodsi Tiidüisi Akadeemiä Björnstjerni avvohind

1966 Põh'atähe orden

1981 Marti Carl Adolf Böckleri nimelidse tsihtasotusõ mitäl Mare Balticum (päälesurma)

Lätteq

Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võro-Seto tähtraamat" matõrjaalõ.