Vahtsõliina kants

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vahtsõliina kants
Vastseliina linnus.JPG
Vastseliina kindlus - panoramio (1).jpg

Vahtsõliina kants om kants Vahtsõliina kihlkunnan Vana-Vahtsõliinan.

Vahtsõliina kandsil om pall'o nimmi olnuq. Kõik võõraq, kiä tulliq siiäq umma võimu näütämä, panniq tä nime uma kiilde ümbre: Castrum novumi, Nyenhus, Neuhausen vai Novõi gorodok. Nuuq kõik tähendäseq vahtsõt liina. A sõna liin esiq es tähendä vanan keelen mitte kotust, kon hulga inemiisi kuun eläs, a hoobis kantsi vai lossi.

1342. aastagal tetti siiäq kivist kants'. Kandsi lask' tetäq Tarto piiskop miiq vana maaliina asõmõlõ. Tuu sai kõgõ kimmämbäs kindlusõs vasta Vinne piiri. Kandsi ümbre tegüsi ka väikene küläkene. Tuud häöti mitu kõrda üle käünüq võõraq väeq.

Varsti päält Vahtsõliina ehitämist sündü lossi pääkabõlin suur imeq. Pümmel üül oll' tühäst kabõlist kerigulaulu kuuldaq. Ku kaema minti, anniq kats' vahaküünäld esiqsugumast valgust. Must rist, miä oll' muido saina pääl kinniq, saisnuq ilma toeldaq kest altarit.

Päält tuud naksiq Vahtsõliina käümä palvõrändäjäq Liivimaalt ja esikiq S'aksamaalt. Pall'oq pümmeq ollõv siin uma nägemise tagasi saanuq. Kiä oll' kurt, naanuq vahtsõst kuuldma.

Riia pääpiiskop kirot' tuust suurõst immest 1354. aastagal esikiq Rooma paavstilõ. Paavst kuulut vällä palvõrändämise ja lubasi, et kiä joud tuuaigsõ katoliikligu ilma veere pääle Vahtsõliina, saa neläkümne päävä patuq andis. Ku tulliq suurõq sõaq, jätiq ka palvõrändäjäq Vahtsõliinan käümise perrä.

Suuri tapõluisi peräst sai Vahtsõliina kants' pall'o kannahtaq. Liivi sõa aigo 1558. aastagal tull' üle piiri 80 000-meheline Vinne vägi ja piird' kandsi sisse. Vahtsõliinat olliq kaitsman õnnõ 80 rüütlit ja 200 sõasulast. A suur' imeq om tuu, et nääq peiq vasta siskiq kuus' nädälit, inne ku kandsi vainlaisi kätte anniq.

Päält Liivi sõta läts' Vahtsõliina Poola võimu ala. Suurõmb jago külli olliq inemiisist tühäq. Kiä oll' tapõt, kiä mõtsu sisse vai üle piiri ärq paenuq.

Mõnõ ao peräst – 1625. aastaga paiku – saiq võimu hindä kätte ruutslasõq. Roodsi aol tull' vindläisi kümnetuhandõlinõ vägi jälkiq Vahtsõliina ala ni alost' ümbre haardmist. Tõõsõl pääväl anniq sõton ärq lagonuq kandsi 40 kaitsjat alla.

Roodsi ao lõpul tekk' ummi saatjidõgaq piätüse Vahtsõliinan Vinne tsaar Piitre I. A tä es jääq üümajagaq sukugiq rahulõ. Ku Vinnemaa Roodsi riigi vasta Põh'asõta alost', pand' tsaar tuud ruutslaisilõ viilkõrra süüs.

Põh'asõa aigu sai seo kant jälkiq suurt hätä nätäq. Küläq palotõdiq maaniq maaha, inemiseq kas tapõdiq vai viidiq Vinnemaalõ vangi. Mitu kõrda käveq vainlasõ väeq siist üle. Päält suuri sõto oll' vanast kimmäst kandsist õnnõ kands (varõmõq) perrä jäänüq. Nii tuud kutsutaskiq: Liinakands. A torniq ommaq täämbädse aoniq vasta pidänüq. Saisvaq ku vahiq katõ ilma veere pääl.

Livre.png Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võromaa kodolugu" matõrjaalõ.