Rägo Gerhard

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search
Rägo Gerhard Johannes

Gerhard Johannes Rägo

Gerhard Rägo, 1920s.jpg
Sündünüq5. joulukuu pääväl 1892
Pindi mõisa, Rõugõ kihlkund
Koolnuq27. piimäkuu pääväl 1968
Tarto
MatmispaikTarto Raadi kalmuaid
Ammõtmatõmaatik


Rägo Gerhard Johannes (Gerhard Johannes Rägo, 1892-1968) oll' matõmaatik, üts edimäidsi matõmaatigaprohvesrit maarahva hulgast. Tä oll' Akadeemilidse Matõmaatiga Seldsi üts luujit ja edimäne päämiis. Tegel' koolimatõmaatiga rehvorm'misõga nink alg- ja keskooli vahtsõ opikava luumisõga. Tä om uur'nu matõmaatiga aoluku ja matõmaatiga oppamisõ metoodigat. Om kirotanuq kooliraamatit kesk- ja korgilõ koolõlõ. Oll' väega hää sõnameistri nii loengun ku muial.

Tarto Ülikooli matõmaatiga-informaatigatiidüskund ja Eesti Matõmaatiga Selts andvaq 1990. aastagast vällä Rägo Gerhardi medälit, minga premeeritäs matõmaatigit ja matõmaatigaoppajit, kiä ommaq edendänüq matõmaatilist haridust Eestin. Medäliq andas kätte ega aasta Rägo Gerhardi sünnüpäävä paiku.

Elokäük[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Rägo Gerhard sündü 5. joulukuu pääväl 1892 Pindi mõisan Rõugõ kihlkunnan. Timä esä oll' viinapalotaja. Tä oppõ Räpinä vinne õigõusu kerkokoolin nink Tarto reaalkoolin, minka lõpõt' 1908 Maarja gildi avvohinnaga. 1909 lõpõt' tä sama kooli tävvendüsklassi (7. kl.) nink tekk' Tarto Aleksandri Gümnaasiumi man ladina keele eksämi, et saiaq õigus ülikuuli astu. Riia opiringkunna kuraatri eriluaga anti tälle võimalus 16-aastagadsõlt ülikuuli astu. 1913. a. keväjä lõpõt' Gerhard Tarto ülikooli füüsiga-matõmaatigatiidüskunna matõmaatigakandidaadi tiidüslidse kraadiga, miä anti tälle uurmistüü "Weierstrassi ja Mittag-Leffleri teoreeme osa ja tähtsüs sjoo ilma aigsõn kompleksmuutuja funktsioonõ teoorian" iist. Peräst tuud läts' tä hinnäst tävvendämä Göttingeni ülikuuli Caratheodory, Couranti, Hilberi, Runge ja Sandeni mano.

1914/15. opiaastagal oll' Gerhard matõmaatigaoppaja Tarto Kommertskoolin ja Žilova Tütärlatsi Erägümnaasiumin.

1. süküskuu pääväst 1915 alost' Gerhard ummi oppajidõ Kolossovi ja Sadovski soovituisi pääle tüüd ku Doni Polütehnilidse Instituudi matõmaatigaoppõjoud Novotšerkasskin. Sääl opas' tä analüütilist ja kujotajat geomeetriät nink matõmaatilist analüüsi edimält ku dotsent, a 1. vahtsõaastakuu pääväst 1920 ku prohvesri. Tuu kõrvalt oll' tä 1. joulukuu pääväst 1917 viil füüsigaoppõjoud Doni Eläjäarstitiidüse Instituudin.

4. põimukuu pääväl 1920 kinnütediq Gerhard Tarto ülikooli matõmaatiga-luudustiidüskunna mehaaniga opitooli prohvesri kotussõtäütjäs. Inne Tartohe ümbreasomist võtt' tä naasõs uma opilasõ Doni Polütehnilidsest Instituudist Ljubimova Natalie.

1. piimäkuu pääväl 1924 nimetediq Gerhard Tarto ülikooli eräkõrralidsõs prohvesris ja 26. urbõkuu pääväl 1931 mehaaniga ja rakõndusmatõmaatiga opitooli kõrralidsõs prohvesris.

Eesti aol tegel' Gerhard päämidselt koolimatõmaatiga ja matõmaatiga oppajidõ ettevalmistamisõ probleemega.

Võrksa tegotsõminõ ülikoolin mitmõn vallan, niguq opiplaanõ kokkopandminõ, tüü majanduskomisjonin, Akadeemilidsen Matõmaatiga Seldsin (miä luudigi timä algatusõl 1926), didaktilis-metoodilidsõn seminärin jne., niisamatõ Eesti Matõmaatiga Oppamisõ Komisjoni päämihe kohustusõq veiq Gerhardi viil mitmõ juhtva amõtikotussõ pääle. Joba 1922 nimitedi tä matõmaatiga ja mehaaniga instituudi juhatajas. 1936 valiti tä didaktilis-metoodilidsõ seminäri juhatajas ja ku tuu 1940. a. reorganiseeriti pedagoogilidsõs instituudis, sai Gerhardist tuu direktri. 1938 ja 1940 valiti Gerhard matõmaatiga-luudustiidüskunna dekaanis.

Vinne okupatsioonivõimoq teiq tä dekaani ja pedagoogilidsõ instituudi direktri kotussidõ päält vallalõ, a anniq tälle kavvõnoppõosakunna organisiirmise tüü nink 17. radokuu pääväl 1941 kinnütediq tä Tarto Riikligu Ülikooli oppõprorektri abis korrespondentsoppusõ alal. Pääle sõa vallapäsemist nimit' rektri Kruus Rägo Gerhardi üten prohversidõ Kure, Kipperi ja Koortiga rektri asõtäütjis juhus ku täl hindäl olõ-iq sõq peräst võimalik täütä rektri kohustuisi.

S'aksa okupatsioonivõimoq teiq Gerhardi ülikoolist vallalõ 1. süküskuu pääväst 1941. Noil aastagil tüüt' tä väikside vaihhõaigõga Talliina Tehnikumin.

Tarto Ülikoolin naas' Gerhard jälq tüühü 1944. a. põimukuun. Aastagil 1944-46 oll' tä haldusprorektri, 1944-1958 teoreetilidse mehaaniga katiidri juhataja. Aastagil 1947-1950 ENSV Tiidüisi Akadeemiä Füüsiga, Matõmaatiga ja Mehaaniga Instituudi direktri asõtäütjä tiidüse alal nink juhat' matõmaatigasektori tüüd. Ku 1951. a. moodustõdiq eesti Põllomajandusõ Akadeemiä, kutsuti Gerhard sinnäq organisiirmä korgõmba matõmaatiga katiidrit. Tuud juhat' tä mitmõpääle 1952-1956. 1963. a. sügüsest jäi Gerhard Tarto Riikligu Ülikooli teoreetilidse mehaaniga katiidri konsultantprohvesri kotussõ pääle.

Rägo Gerhard kuuli 27. piimäkuu pääväl 1968 Tarton. Tä om matõt Tarto Raadi kalmuaida.

Pereh[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Naanõ: Rägo (Ljubimova) Natalie (1897-1970). Tarto ülikooli dotsent 1944. aastagast, anorgaanilidsõ keemiä katiidri juhataja 1944-1960.

Haridus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • 1900-1902 Räpinä vinne õigõusu kerkokuul
  • 1902-1909 Tarto reaalkuul
  • 1909-1913 Tarto ülikooli füüsiga-matõmaatigatiidüskund
  • 1913 sai cand. math. kraadi
  • 1913-1914 ja 1922 tävvend' hinnäst Göttingeni ülikoolin
  • 1945 sai füüsiga-matõmaatigakandidaadi kraadi

Tüükotussõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • 1914-1915 Tarto Kommertskooli ja Žilova Tütärlatsi Erägümnaasiumi matõmaatigaoppaja
  • 1915-1920 Doni Polütehnilidse Instituudi matõmaatigaoppõjoud Novotšerkasskin
  • 1920-1924 Tarto ülikooli mehaaniga opitooli prohvesri kotussõtäütjä
  • 1924-1940 Tarto ülikooli prohvesri
  • 1922-1940 Tarto ülikooli matõmaatiga ja mehaaniga instituudi juhataja
  • 1938 ja 1940 Tarto ülikooli matõmaatiga-luudustiidüskunna dekaan
  • 1944-1946 Tarto ülikooli haldusprorektri
  • 1944-1958 Tarto Riikligu Ülikooli teoreetilidse mehaaniga katiidri juhataja
  • 1952-1956 Eesti Põllumajandusõ Akadeemiä korgõmba matõmaatiga katiidri juhataja
  • 1947-1950 ENSV Tiidüisi Akadeemiä Füüsiga, Matõmaatiga ja Mehaaniga Instituudi sektorijuhataja ja tiidüsdirektri
  • 1958-1963 Tarto Riikligu Ülikooli teoreetilidse mehaaniga katiidri prohvesri
  • 1963-1968 Tarto Riikligu Ülikooli teoreetilidse mehaaniga katiidri konsultantprohvesri

Ütiskundlinõ tegevüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • 1926-1927 Akadeemilidse Matõmaatiga Seldsi päämiis
  • 1924-1940 Eesti Matõmaatiga Oppamisõ Komisjoni päämiis
  • Tarto ülikooli tennisseklubi üts luujit

Teossõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • "Korgõmb matõmaatiga" ("Kõrgem matemaatika") I, II, 1962-1963
  • "Matõmaatiga tüüraamat keskkoolilõ" ("Matemaatika tööraamat keskkoolile")

Mälehtüse hoitminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Rägo Gerhard.JPG
  • 1971 panti mälehtüskivi Rägo Gerhardi havva pääle Raadi kalmuaida
  • 1977 panti mälehtüskivi Rägo Gerhardi sünnüpaika Pinti
  • Rägo Gerhardi nimme kand üts auditoorium (404) Tarto Ülikooli Matõmaatiga-informaatigatiidüskunna opihuunõn nink tuu saina pääl om timä näopildiga plaat.

Kirändüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • "Eesti koolimatemaatika ajalugu" I-IV, Prinitsa Olaf, Tarto, 1992-1994