Hilana Taarka
|
Śoo artikli om seto keeleh |
Hilana Taarka vai Vasila Taarka (Pisumaa Darja, 22. (vana kallõndri perrä 10.) paastukuu päiv 1856, Hilana – 27. talvõkuu päiv 1933, Võmmorski) oll' seto lauluimä. Tä sündü ja elli pia kogo uma elo Hilana küläh Mokornulgah.[1] Tä om matõt Obinitsa kalmuaida.
Elokäük
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Taarka vanõmbaq olliq Härmä küläst peri Gavrila Mats (Matvei Gavrilov) ja Hilanast peri Karassima Oka (Agafia Gerassimova). Näil sündü katõsa last, neläst suurõst kasunuq latsõst oll’ Taarka kõgõ vanõp.[1] Perre elo oll’ vaenõ, esä jõi ni möi näie maad maaha. Taarka imä oll’ laululinõ ni näq lauliq Taarkagaq sagõhe üteh nii tüü man ku saajoh.[2]
Taarka saa-s paari minnäq, selle et täl olõ-s pridanat.[1] Ummõhtõ sünnüt’ tä viis last, ülest kasussiq poig Sergo ja tütäŕ Taańa.[3] Või arvadaq, õt Tedre küläh elänuq Vaanja Vasjo vai Vasila oll’ Taarka tütre esä, tuu peräst kutsuti tedä Vasila Taarkast.[1]
Umast elost om tä laulnuq:
| Tahtsõ pettä’, tahtsõ võtta’, naksi’ vele’ vihkamma, nakas’ pereh pilkamma.
Kiti-ks tä umala keelelä, mõtli-ks umala meelelä: "Kui-ks lasta-ai’ kosjolõ, sis ma’ jää iäst ilma." Sai-ks üskä üsäline, kässi pääle käsiline, ma-iks iki ilmatohe, kado väega’ kahitsõlli, häpü tei hüäle hõimulõ, tikõ tii käüjile. Pei ma-ks last peo pääl, kanni katõ käe pääl, prisk sai-iks peo pääl, kallis katõ käe pääl.[2] |
Taarka elli sautarõh üteh uma sõsarõ Tepa, katõ latsõ ni tsiagaq. Tä käve päivilisõst ja saajoh laululisõst, mõnikõrd ka santmah.[3] Tä mõistsõ höste nii kittäq ku sõimadaq.[2] Taarka man om käünüq pall’o üleskirotajit, näütüsest Prandsu Hindrik (Hindrik Prants), Väisäneni Armas Otto ja Voolaine Paulopriit. Väisänen kutś Taarka kooh leelokoorigaq 1921. aastagal Helsingihe, koh näq lauliq Soomõ presidendi iih.[3] 1922. aastagal tehrütiq setoq küläliisi vahtsõlt Eesti Vabariigi osast saanuq Petserih, koh oll’ rahvaleelotajidõ pido. Taarka võtt’ iist laulu, miä alost’ nii:
| Ammu’ oodi’ sedä aigo, kunas iks meile ti’ tulõtõ’.
Nüüd omma’ siijä’ ministre’ tulnu’, siijä’ kuningas iks kutsut. Tullit pühhä Petserihe, avvusahe alõvihe. Petser iks om teije perält, allõv om ti avvu alla. Eesti valitsus iks illos, Eesti säädüs kõrralinõ. Kõrd om teil egah kotusõh.[4] |
Vanah iäh sai Taarka toetuisiga vahtsõ maja Võmmorski küläh, koh elli tütregaq üteh. Hilana Taarka kuuli 1933. aastagal ni preestri kirot' kuuljanimistühe timä amõdist "Setu rahvalaulik".[1]
Mälehtüse hoitminõ
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Suumlanõ Sailo Alpo tekk' 1922. aastagal rinnakujoq Taarkast ja tõisist seto laulikist (Miku Ode, Martina Iŕo, Treiali Ode).[3]
IV Seto leelopääväl (02.08.1986) Obinitsah tetti vallalõ mälehtüskivi Taarka havva pääl, kirägaq "Kumo kaldu kuldakaivo, helü hõpõlättehe", ni timä ja tõisi laulikidõ avvust panti mäele pistü Lauluimä kujo, autoriq Rebase Elmar ja Taniloo Endel.[3]
Timä elost om Kauksi Ülle kirotanuq näütemängo "Taarka" (2004), midä mängiti 2005. ja 2006. aastaga suvõl Obinitsah (lavastaja Mäeotsa Ain, Vanemuine). Tuu näütemängo perrä tetti edimäne setokeeline mängofilm "Taarka" (2008).[5]
Timä perrä om nime saanuq Obinitsa Taarka Perimüstiatri.
Õgal aastagal 2017. a pääle and Setomaa vald vällä Hilana Taarka nimelist umakultuuripreemiät.
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Pino, Veera. 1994. Elukutseline tegevus – setu rahvalaulik. Keel ja Kirjandus 2. 99–104.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Väisänen, Armas Otto. 1923. Hilana Taarka. Kodotulõ’. Seto lugõmiku II osa. 17–23.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Sillaots, Liidia. 2003. Kumo kaldu kuldakaivo: seto lauluimä Hilana Taarka (1856–1933).
- ↑ Setoola Sirgvo. 1922. Edimäne suur Seto rahvaleelotajidõ pido. Seto lugõmik I osa. 139–157.
- ↑ Hanson, Raimu. 2008. Taarka annab Kauksi Üllele endast märku. Tartu Postimees. https://tartu.postimees.ee/1821797/taarka-annab-kauksi-ullele-endast-marku.