Kinniline lohk

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Järv söllin Soomõn Soumussalmin

Kinniline lohk vai söll om ijästü tekküline mõnõ kooniq mõnõkümne miitrelidse läbimõõduga nõdso, miä või ollaq mitukümmend miitret sükäv. Inämbähe ommaq sölliq katla vai leigu kujolisõq, aga võivaq ollaq ka pikligadsõq. Madalambidõ sölle seen om sakõstõ järv vai suu, miä om loho turbaga täütnüq. Sölle om Eestin pall’o Lõunõ-Eesti kundistigõn, aq sölle lövvüs sagõhõhe ka muialt Eestist üten tõisi ijästü tekküliidsi pinnavormõga.[1] Sälgmäki päält ja viirilt lövvüs paiguldõ mõnõ- koonig mõnõkümne miitre pikkuidsi piklikkõ sölle, aq sölliq võivaq ollaq ka tõisi ijästü pinnavormõ pääl vai vaihõl.[2][3]

Tekkümiseviis[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Sölliq tekküväq Eestihe päämädselt ijästü taganõmisõ aol, ku suurõst maaijäst eräldü ijäpanko, miä mattuvaq jaoldõ vai kogonistõ ijästü saistuisi alaq ni sullivaq sääl aastagasato vai esikiq tuhandit, kooniq mattunuq ijäpanga asõmõlõ jäi alalõ lohk. Sääntsit ijä sulamisõst tekkünüid lohkõ nimmatas termokarstiliidsis pinnavormõs.[3]

Tõõnõ viis sölle tekkümises võisõ ollaq ijästüjõõ kulutaminõ. Kipõ joosugaq jõkin võisõq vii pöörähtüseq kauriq piinüid saistuisi jõõ põh’ast, miä võisõ sünnütäq tsõõrigu- vai munakujoliidsi haudo orõn, kon löüdü säländüid.[3]

Niisamatõ võisõ sölle sünnütäq ka ijästü veere päält vai lahkin juuskvaq sadanguq ja sadamaq, miä habrast päälüskõrda minemä kanniq.[3] Ku sääne sadang johtu kalõmbidõ kivve pääle sadama, siis tekkü sinnäq äkiliidsi kaldidõga potitaolinõ uus, midä nimmatas hiiukirnus.[2]

Tunnõtumbaq sölliq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vanapagana jälehaud

Kanahavva kinniline lohk[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kanahavva kinniline lohk om Eesti kõgõ suurõmb ijästüst tegünüq kinniline lohk.[4] Kanahavva söll om Elväst 1,5 kilomiitrit põh’a puul mõtsa kasunuq munakujolinõ äkiliidsi perviga haud, mink põh’an om väiku hainasuu. Kanahaud om 25 miitret sükäv ja hummogu–õdagu tsihin om taa pia 300 miitret lagja ja põh’a–lõunõ tsihin 250 miitret. [5]

Tuduliina kinniline lohk[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tuduliina kinniline lohk om kinniline lohk Hummogu-Viromaal Tuduliina liinamäel. Söll om tunnõt tuu peräst, et Liivimaa atlasõn märgiti taad kistunus tulõmäe kraatris.[6]

Vanapagana jälehavvaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vanapagana jälehavvaq ommaq Lõunõ-Võromaal kolm perästikku suurt lohko Paganamaa kuntligadsõ maa vaihõl. Neoq ommaq 15–20 miitret sügäväq ja paiguldõ üle 25–kraadidsõ pervekaldõga mõtsa kasunuq lohoq, miä ommaq vanalõrahvalõ tulõtanuq miilde jalajälgi.[7]

Kaeq ka[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. VE. 2006. Söll. Pruugit 24.04.2021. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/s%C3%B6ll2
  2. 2,0 2,1 Kalm, V. (2014). Liustike ja mandrijää geoloogiline tegevus ning põhilised pinnavormid. Ü. Mander, Ü. Liiber. Üldmaateadus : õpik kõrgkoolile. (lk 179, 184). Tartu : Eesti Loodusfoto.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Raukas, A. (1995). Eesti Loodus. (Lk 141, 148, 156–157). Tallinn : Kirjastus „Valgus“ ja Eesti Entsüklopeediakirjastus
  4. Vabariigi Valitsuse määruse „Kanahaua maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu seletuskiri. Ürglooduse objekt: Kanahaua sulglohk. Keskkonnaministeerium Pruugit 24.02.2021. https://www.envir.ee/sites/default/files/kanahaua_seletuskiri.pdf
  5. Keskkonnaagentuur. Ürglooduse objekt: Kanahaua sulglohk. Pruugit 24.02.2021. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=7;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=853884204
  6. EE 12. 2013. Tudulinna. Pruugit 24.04.2021. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tudulinna2
  7. Palo, T. 2016. Pagana tore maa. Eesti Loodus, 11, 52. Pruugit 24.04.2021. http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus11_2016.pdf