Setoq

Seto lipp

Seto Kuningriigi päiv Mikidämäel 2006. aastagal

Setoq ehk setokõsõq om õdagumeresoomõ rahvas, kink põlinõ elokotus om Lõunõhummogu-Eestin Setomaal. Setosit arvatas kokko ollõv päält 10 000.

Täämbädsel pääväl eläs suur osa setosit Tarton ja Talliinan. Perän 1991. aastakka jäi osa setosit Vinnemaa poolõ pääle Pihkva oblasti Petseri rajuuni.

Setoq ommaq õigõuskliguq, a näil om alalõ ka vanno maauso uskmiisi. Nä kõnõlõsõq võro keelele lähküt seto kiilt (üts lõunõeesti keelist).

2010. aastagal tunnist' Vinnemaa valitsus setosit ku väikut põlisrahvast. Eestin peetäs setosit ammõtligult eestläisis ja nii eestläisi ku setodõ hindä hulgan om mitund muudu arvamiisi: mõnõq pidäväq setosit umaette rahvas, mõnõq ütes osas eestläisist. Pall'oq setoq pidäväq hinnäst samal aol nii setos ku eestläses. Soomõ-ugri hõimuliikmisõn peetäs setosit viimätsil aastakümnil umaette rahvas, näil ommaq Soomõ-ugri maailmakongressil umaq saadiguq uma seto lipu all. Setodõ hindämäärämise võimalusõs om parhilla Seto Kuningriik, miä ei vastandaq hinnäst Eesti Vabariigilõ, a mil om olõman uma kroonikogo ja pää - sootska (seto jumala ja kuninga Peko asõmik maa pääl) -, kiä valitas egä aastaga põimukuu algusõsõn peetäväl suurõl festvalilaadsõl ettevõtmisõl Seto Kuningriigi pääväl.

Vaata ka

• Setomaa
• Peko
• Võrokõsõq

Välislingiq

• Setomaa Valdo Liit
• Seto Arvudileht
• Erika Klaats: Setod valisid uue kuninga, Maaleht, 4. august 2008
• Ethnographische Forschungen auf dem Gebiete der Finnischen Völkerschaften. III, Die Volkstrachten in den Ostseeprovinzen und in Setukesien 1909 . Teos digiteeritült digitaalarhiivin DIGAR