Muq nimi om Janek Vaab, ku tuud Võrumaa muudu üteldäq, sis olõ Vaaba Janek. Olõ sündünüq ja kasunuq Tal'nan, a kõik juurõq ommaq Tsooru kandin Võrumaal. Võru keelegaq olõ terveq elu kokku puttunuq, a imäkiil taa mullõ sõski ei olõq. Võrokiilse Vikipeediä manuq tõi minnu Tartu Ülikooli võru keele kursus 2018. aastagal, umbõs 2020. aastagast olõ naanuq rohkõmb kirutama ja toimõndama. Pruukjanimi Eluonilus tulõ ütest tiartitüküst, midäd ma pruukja tegemise aigu näie. Põrõld ma arva, et seo nimi om andsak ja naiivne, a no olkõq, tuu olõ-õiq tähtsä.
Ma elä Tartu liinan ja opi Tartu Ülikoolin eesti kiilt, a mitte tuud, kohe koma vai suur täht pandaq, a tuud, kuimuudu inemiseq kõnõlõsõq. Olõ tuun vaimun kirutanuq artikliq Võro keele murdõq ja Võro keele aolugu, miä uutvaq edesi kirutamist.
(Vanaperälidse) võro keele Eesti keele murdõs pidämist võit kõrvuisi pandaq aadrilaskmisõ vai mõnõ muu ulli vana ao kombõgaq.
q-tähe vaiõlusõq ommaq võtnuq nii absurdsõq mõõdiq, et mõnikõrd tahtunuq kõgõvägevämbät appi kutsuq. Ma pruugi q-d ja piä seod mõistligus. Ülemädse koma pruukmisõ vasta ei olõq mul midägi, a märkmäldäq jätmine mullõ sukugi ei miildüq, olkõq, et tüü man ma piät nii tegemä.
Võru ja setu keelest es pidänüq kunstligult suuri lakjaminekit otśma, samal aol ma mõista kultuuriliisi esiqsaismissuuvõ.
Võru keelen pidänüq kõnõlõma ja kirutama kõgõst muust ku põllutüüst, sõirategemisest ja kudamisõst – tuu pand keele õkva muusõumillõ.
Mullõ ei miildüq tuu, et pall'u tiidüst om massumüüri takan või ku üldäs, et "Är sa neid matõrjaalõ edesi saatkuq". Ma saada-aiq, a lövvä, et tiidüstulõmusõq võinuq ollaq kõigilõ ilma rahaldaq kätte saiaq.
Ma arva, et inemiseq, ma kah, võinuq vähämb arvadaq ja rohkõmb lukõq ja kullõldaq.
