Pütsepä Eduard
Pütsepä Eduard
Eduard Pütsep | |
---|---|
Sündünüq | 21. rehekuu päiv 1898 Vahtsõliina kihlkund |
Koolnuq | 22. põimukuu päiv 1960 Kuusamo, Soomõ |
Ammõt | maadlõja ja triinri |
Pütsepä Eduard (Eduard Pütsep, 1898-1960) oll' Vahtsõliina kandist peri maadlõja. Tä oll' edimäne võrokõsõst olümpiävõitja ja edimäne Eesti olümpiävõitja maadlusõn.
Pütsepä Eduardi kotsilõ om üteld: «Uma ilosa kihäga, julgõ, võttõrikka ja taktikalidsõlt läbimõtõldu maadlusviiega oll’ tä uma ao päältkaejidõ lemmik». Tä mõist' kõnõldaq katsan keelen ja oll' karsklanõ.
Elokäük
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Pütsepä Eduard sündü 21. rehekuu pääväl 1898. Noorõn elli tä Peterburin. Tä käve vabatahtlikult Vabahussõan.
Päält Edimäst ilmasõta oll' Eduard sportlanõ ja triinri Eestin, Lätin ja 1939. aastagast alatõn Soomõn Kuusamon, kon tä 1960. aastal ka kuuli.
Saavutusõq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Olümpiäl Antverpenin 1920. ja Amsterdamin 1928. aastagal oll’ Pütsepä Eduard kuvvõs. Pariisi suvõolümpiäl 1924. aastal võit' tä Kreeka-Rooma maadlusõn kärbläse kaalun kuldmedäli. Tuu oll' edimäne Võromaa inemise võidõt olümpiäkuld.
1927. aastaga Õuruupa Meistrivõistluisil sai tä hõpõmedäli.
1921. 1923. ja 1925. aastagal tull' tä Eesti meistris. Eesti miiskunna iist käve tä võistlõman 11 kõrda.
Filmin mängmine
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Pütsepä Eduard om mängnü katõn Märska Konstantini filmin. 1924. aastal nal’afilmin «Õnnelik korterikriisi lahendus» oll’ Pütsepäl hulgus Shimmyna pääosa. Tuu film om är häönüq, a sisukokkovõtus ja pildiq päätegeläsest ommaq alalõ. Tuun filmin mängmise iist kutsuti tedä Eestimaa Chaplinis. 1925. aastagal filmin «Tšekaa komissar Miroštšenko» oll’ Eduardil Tšillikovi roll.
Mälehtüse hoitminõ
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- 1977. aastagast pääle kõrraldõdas Võrol Pütsepä Eduardi avvos mälehtüsvõistluisi nuurilõ Kreeka-Rooma maadlusõn.
Kirändüs
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Ruusmaa Arthur, "Vägimiis Võromaalt", Uma Leht 254, 3.4.2012.
Välislink
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Elokäük Eesti Spordi Biograafilidsõn Leksikonin