Pruukja:Margareths1

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vahmil Jaigi havvasammas Rahumäe kalmuaialõ

Jaigi Juhan (13. vahtsõaastakuu 1899 Sännä mõisa – 10. joulukuu 1948 Stokholm) oll' eesti kiränik ja aokiränik.

Elokäük[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Jaigi Juhan kasvi üles Tsooru valla Roosiku mõisan ja Luhamõtsan. 1913. aastagal lõpõt' Tsooru ministeeriumikoolin. Perän läts elämä Võrolõ. 1915. aastagal saadõti poliitilidsõl põhjuisi Võromaalt vällä ja 19151917 elli Volga-viirsin liinun. 1917. aastagal tull' tä tagasi Võrolõ. 1918. aastagal võtiq bolševikuq tä kinniq. Kui tä vabas sai, läts` tä Talliinalõ, kon nakas` op`ma õdagukeskkoolin ja syakoolin. Pia läts` tä Vabahussõtta.

1920-1924 tüüt' Talliinan Eesti Kirjastus-Ühisusõn, sis Päävälehe, Postimehe ja "Kaitse Kodu!" toimõndusõn. 1935-1936 oll' Jaik Eesti Raamatuaasta pääsekretär, 1936-1940 Haridusministri nõunik. Võtt' ossa Autorikaitse Ühingu asutamisest ja tuu tegevusõ kõrraldamisest 1934-1938. 1941 oll' Võrumaa Teataja toimõtaja.

9. mahlakuu pääväl 1927 abiellu Jaigi Juhan Kanariku Wilhelminagaq Tartost, kiä oll' Kanariku Jakobi ja Adamsi Marie-Helene tütär. Laulatus oll' Jaani kerigun Talliinan. 1930 sündü edimäne lats' Peep, kiä 3-aastagadsõlt sarlakile kuuli. Edesi sündüväq Ilo, Koit ja Säde.

1944 läts' Jaigi Juhan Eestist S'aksamaalõ, säält Prantsusmaa kaold Roodsin. Jaigi Juhan kuuli Katrineholmi haigõmajan 10. joulukuu pääväl 1948. Algusõn oll' annom' tuhagaq Katrineholmi krematooriumin hoiul, sis ostiq latsõq havvaplatsi Stokholmi Mõtsakalmistu pääle. 1990 matõti tä põrm ümbre Talliina Rahumäe kalmuaida.

Teosed[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Luulõkogoq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • “Rõuge kiriku kell” Tallinn 1924

Proosa (nuursuujutustusõq, novelliq, romaaniq)[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • “Võrumaa jutud” I Tallinn 1924
  • “Võrumaa jutud” II Tallinn 1933
  • “Kaamelid pasunapuhujatega” Tartu 1928
  • “Uhhuu jutustused” Tartu 1929
  • “Rannaliivast taevani” Tartu 1931
  • “Kaarnakivi” Tallinn 1931
  • “Pombi ja Üdsimärdi nõiad” Tartu 1932
  • “Vanapagan ja seitse venda” Tartu 1932
  • “Vanaisa kasukas” Tallinn 1933
  • “Pombi ja esivanemate kuld” Tartu 1934
  • “Pombi ja Siukuningas” Tartu 1934
  • “Juudasoo” Tartu 1934
  • “Kuutõrvajad” Tartu 1934
  • “Tondijutud” Tartu 1936
  • “Pajupill” 1937
  • “Tolmukull” 1939
  • “Kuldne Elu” Vadstena 1946 (novellikogo)
  • “Kondijahil Tiroolis. Sõnajalaõis” Stockholm 1947
  • “Kaarnakivi” 1980 Tallinn (valikkogo)
  • Pombi-kolmikraamadu vahtsõnõ välläandmine Tallinn Kupar 1993

Latsiraamaduq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • “Hunt” Tallinn 1942
  • “Nõiutud Tuks” Tallinn 1944

Näütemänguq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • “Isa liivapurgis” Tallinn 1932
  • “Tooma poisid” Tallinn 1932
  • “Vanapagan ja seitse venda” Tartu 1932
  • “Vanaisa kasukas” Tallinn 1938
  • “Hõbedane karjakell” Tallinn 1933
  • “Kättemaks” Tartu 1934
  • “Hädastvere poiste ninamees” Tartu 1934
  • “Esivanemate kuld” Tallinn 1934
  • “Ahvimaa” Tallinn 1934
  • “Särumeeste rügement” Tartu 1935
  • “Sinep ja sool” 1936
  • “Kuri loom” Tallinn 1939
  • “Meie ei abiellu” Tallinn 1939

Timä kotsilõ saa lukõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Looming 1924-3 (Mart Raud)
  • Looming 1924-10 (August Alle)
  • Looming 1928-8 (Oskar Urgart)
  • Looming 1932-4 (Jaan Kärner)
  • EK 1935-3 (Friedebert Tuglas)
  • Post 12. I 1939
  • Eesti Teataja 1948 16. dets (nekroloog)
  • almanahh “Koguja” I (Geislingen 1949) Artur Adson
  • Sirp ja Vasar 21. XI 1980 (Toomas Haug)
  • Looming 1989-12 (Ruth Mirov)
  • Viruskundra 1990-8 (Oskar Kruus)
  • Viruskundra 1990-9 (Heino Sikk)
  • Looming 1999-1 ja 2 (Madis Kõiv “Juhan Jaik. Vihmatark ja luudermikk”)

Välislingid[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]