12. märtekuu 2022, kell 12:07 Vana-Nursi luurõkuul (aol | toimõndaq) [1640 baiti] Talguarbuja(arotus | kirotusõq)(Vahtsõnõ leht: '''Vana-Nursi luurõ- ja diversioonikuul "Malepartus"''' asutõdi 1942. aasta juulin. Toda kõrrald Abwehri komando nr. 204. Kooli ülembäs oll leitnant Zinke, tõsõ nimega Ernst Anderson. "Malepartus" koolin opja olli valitu Kingissepa, Tallinna ja Valga vangilaagridõlõ pantudõ siäst. inämbüste olli nimä vinnläse. Kõrraga opjit oll ligi 100, tuu oll jaotõt kolmõ rühmä ja edesi grupõs. Kursusõ pikkus oll 1-2 kuud. Kygõ tähtsämb oppus oll lõhkõainid...)Märgüs: Visuaalmuudatus
12. märtekuu 2022, kell 10:35 Vana-Nursi suurõtüküpatarei (aol | toimõndaq) [1284 baiti] Talguarbuja(arotus | kirotusõq)(Vahtsõnõ leht: '''Vana-Nursi suurtüküpatarei.''' Vana-Nursin,(Lompkan) oll inne sõta 2. diviisi 3. suurtüküväe grupi 3. patarei. Sääl oll neli inglise 114 mm kergehaubitsat. Maakivist huunin oll kasarmu. Ümbretsyyri inemiisil oll patarei asjuga tegemist hobõsside peräst - mynikõrd müüdi vanõmbit hobõssit rahvalõ. 1933 pei patarei rahva jaos linnuvälä pääl suurt ratsapitu. 1939. alust Vana-Nursi patarein umma syaväeteenistüst Juhan Peegel<ref>https://epl.delf...)Märgüs: Visuaalmuudatusalostõt päälkirä "Vana-Nursi suurtüküpatarei" all
11. märtekuu 2022, kell 16:31 Vana-Nursi Linnuväli (aol | toimõndaq) [1447 baiti] Talguarbuja(arotus | kirotusõq)(Vahtsõnõ leht: '''Vana-Nursi linnuvälli''' oll Vaba-Nursi mõisa nurmõ pääl (57.785219, 26.921137). Toda nakas Vabadussya aigu tarvitama 2. diviisi lennusalk nr1. Lennuväke naati kõrraldama inseneriväe man 1918. aasta novembrin. Edimäne lennuk saadi vastapääetungi aigu Narva kandin jaanuarin 1919. Tuu oll Prantsusmaal ehitet Farman HF-30. Vabadussõa aigu teivä Eesti lennusalgaq 24 lindamist pommitamise ja luuramise jaos. Vana-Nursi lennuvälä päält alas 16 sääne...)Märgüs: Visuaalmuudatus
7. märtekuu 2022, kell 15:31 Räppo Jaan (aol | toimõndaq) [3265 baiti] Rebane406(arotus | kirotusõq)(Vahtsõnõ leht: '''Jaan Räppo''' (Rjappo) sündü 11. mahlakuun 1880 Võromaal Kasaritsa valla vaesõ talunigu pojana. Oppõ Sammuka vallakoolin ja Võro liinakoolin. 1898 läts` Peterburgi ja lõpõt` eksternina gümnaasiumi. 1904-09 oppõ Peterburi ülikooli aoluu-keeletiidüskonnan, lõpõt` idamaa kiili ja hiina filosoofia alal. Ku Räppo läts` 1898 Peterburgi, sys tüüt` tä sääl piduritehasõn. 1908 pässi tä tsaarivalitsusõ Hiina missiooni tõlgis ja tä läts` reismä...)Märgüs: Visuaalmuudatus
5. märtekuu 2022, kell 10:30 Lurkmorje (aol | toimõndaq) [1551 baiti] Talguarbuja(arotus | kirotusõq)(Vahtsõnõ leht: '''Lurkmorje''' (Луркомо́рье) om vinne kiilne mitteammõtlik interneti entsüklopeediä MediaWiki põhja pääl. Kirjätüküq omma sääl vahtsõmba ao kultuurist, inemiisit ja juhtumiisist. Kiil om shargoon internetimeemest. Nimi. Lurkomorje om synavigurdus vanast vinne synast lukomorie "meresipul", tallõ tähendüs oll merelaht vai kõvvõr mererand, Inglüse keelest tugõ taad "lur moar" (hiilmä + naljasyna "muudu, võrdlus") Lurkmorje asutiva 200...)Märgüs: Visuaalmuudatus
3. märtekuu 2022, kell 12:39 Vahtsõ-Kuustõ (aol | toimõndaq) [1840 baiti] 193.40.12.14(arotus)(Vahtsõnõ leht: '''Vahtsõ-Kuustõ''' om allõv Põlva maakunnan Põlva vallan. Sääl ommaq raudtiijaam, rahvamaja, kuul ja lihapuut. '''Vahtsõ-Kuustõ raudtiijaam''' ehitedi 1931. aastagal. Jaamahoonõq valmis 1934. aastagal ni häös ärq II ilmasõa aigo. Päältsõa ehitedi puunõ maja, mis edeotsan oll raudtiitüüliisi elomaja. Parhillaq om seo maja tühi ni lagonõs. '''Vahtsõ-Kuustõ rahvamaja''' om üle 70 aastakka esiq tegemise pruukigaq maja. Sääl saa lauldaq, tandsiq,...)Märgüs: Visuaalmuudatusalostõt päälkirä "Vahtsõ-kuustõ" all
