Väärtelokotus

Läteq: Wikipedia

Väärtelokotus om sääne kotus mõtsan, kon om suurõmb võimalus löüdäq ohoalotsit ja harvo mõtsaliikõ. Väärtelokotusõq ommaq luudusmõtsaq ja põlidsõq mõtsaq, miä om Eestin alalõ viil nii 1,5% kogo mõtsamaast.[1] Riigimõtsan ommaq väärtelokotussõq hoiõt keskkunnaministri käskkirä perrä, erämõtsan om kaitsminõ priitahtlinõ.[2]

Väärtelokotusõ palõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Põlitsidõ mõtsu liigiq ei saaq toimõ hariligun majandusmõtsan selle, et majandusmõtsa ehitüs olõi kõlbulinõ. Vana mõtsa liiḱ sagõhe ei kannahtaq mõtsa lakõsragomist ja kuivõndamist, tälle vai ollaq tähtsä jämmidõ tümmi olõmanolõ. Tuuperäst tohe-iq ka väärtelokotusõn rakoq ja kraavitaq. Väärtelokotusõn om maaha sadanuq puiõ siän hariligult hulga eri lahonõmisastmõn puumatõrjali. Tuud matõrjali ei viidäq mõtsast vällä selle, et tuu om seente ja sammõldõ kasumisõ aloskiht´.

Väärtelokotus om mõts, miä om pikält majandamaldaq vai midä olõ-iq ülepää majandaduq. Tuuperäst om väärtelokotusõ ehitüs põlismõtsa sarnanõ: puuq ommaq erivannudsõq ja lisas noortele puiõle kasus saman mõtsan viil hulga vanno puid. Lisas elon puiõle om alalõ ka koolnuq puuq, miä saisvaq jala pääl, ommaq ärqmurdunuq latvoga (kandsoq) vai maaha sadanuq.

Neckera pennata om väärtelokotusõ tunnusliik, miä kasus hariligult haaval.

Tunnusliigiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Väärtelokotusõ tunnusliikõ nimekirän ommaq sääntseq seeneq, samblõq, sambliguq, suuńkasvoq, mardigaq, kiä eläseq sagõhe õkva kakkõmaldaq arõnuq mõtsan, ja tuuperäst om naidõ kasvokotus ka hää vääriselokotusõ tunnismärḱ.


Väärtelokotuse päätüübiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Väärtelokotusõq ommaq esiqsugumadsõq ja ommaq jaotõt 10 päätüübis elokotuse kasvopaigatüübi perrä. Päätüübiq ommaq:[3]

Fomitopsis rosea kasus sagõhe maaha sadanuq kuusõl.

A. NÕGLA- JA SEGÄMÕTSAQ AROMAIÕ PÄÄL

  • A.1. KUUSISTUQ JA KUUSÕ-SEGÄMÕTSAQ
  • A.2. PEDÄSTÜQ JA PEDÄJÄ-SEGÄMÕTSAQ

B. LEHEMÕTSAQ AROMAIÕ PÄÄL

  • B.1. LAKJU LEHTIGAQ MÕTSAQ
  • B.2. HAAVISTUQ
  • B.3. TÕÕSÕQ LEHEMÕTSAQ

C. LIKÕMAIÕ MÕTSAQ

  • C.1. IMÄLEPISTÜQ
  • C.2. KUUSISTUQ JA KUUSÕ-SEGÄMÕTSAQ
  • C.3. PEDÄSTÜQ JA KÕIVISTUQ
  • C.4. LAKJU LEHTIGAQ MÕTSAQ

D. KALḰKIVIPÄÄLIDSEQ MÕTSAQ (LUUMÕTSAQ)

Väärtelokotusõgaq köüdet maastiguosaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Väärtelokotus om sagõhe köüdet määntsegi maastiguosagaq. Sääntseq maastiguosaq ommaq jaotõt 20 tüübis:[3]

1. LUUDUSLIDSÕ VIIKOKÕ PERVEQ

  • 1.1. PISTÜLIDSEQ JÕKI JA JÄRVI PERVEQ
  • 1.2. LAUGÕQ JÕKI JA JÄRVI PERVEQ
  • 1.3. OJJÕ PERVEQ

2. VIIKOKÕ-VEERIDSEQ MADALAQ JA UJOTUSOROQ

  • 2.1. MADALAQ JA JÕÕ UJOTUSOROQ
  • 2.2. OJA UJOTUSOROQ

3. TÕÕSÕQ VII PUULT KIMMÄHE MÕOTADUQ ALAQ

  • 3.1. AOTLISTÕ VIIKOKÕ PERVEQ
  • 3.2. LÄTTEDSEQ ALAQ
  • 3.3. KALḰKIVETSIDE SOIE JA LIKKIDÕ NIITE VEEREALAQ
  • 3.4. MAJAJATAMMÕ MÕOALAQ
  • 3.5. MUIÕ VIIKOKÕ PERVEQ

4. VÄIKOQ LIKÕMAASAARÕQ JA -PUUL´SAARÕQ

5. ÄKILISEQ

  • 5.1. PANGAÄKILISEQ
  • 5.2. PÄÄLÜSKÕRRAÄKILISEQ

6. PALANDUQ

7. PUIÕGAQ HAINMAAQ

  • 7.1 VÕSSO KASUNUQ PUIÕGAQ HAINMAAQ
  • 7.2 TÜÜBILIDSEQ PUIÕGA NIIDÜQ
  • 7.3 TÜÜBILIDSEQ PUIÕGA KAŔAMAAQ

8. SARAPUUMÕTSAQ

9. ÜTSIGUQ SUURÕQ PUUQ

10. PARGIQ

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. https://vaariselupaik.ee/
  2. https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/vaariselupaigad
  3. 3,0 3,1 https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-06/metsa_vaariselupaikade_inventeerimise_metoodika_21092017.pdf