Hiio kannõl
Hiio kannõl, tunt ka kui hiioroodsi kannõl, roodsikannõl, Roodsi kannõl, vibukannõl, hällükannõl vai talharpa, om puugnakiilpill, mil om sõrmlavva asõmõl mulk (mõnõl johtumisõl esikiq kats). Pilli keeleq ommaq tettüq hobõsõhannajõhvõst.
Nimitüseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Vormsiroodsi keelepruugih om pilli nimi talharpa. Tal tähendäs jõhvi, a harpa om vana skandinaaviakiilne sõna, arvadaq kiilpilli tähendüsega.
Pilli eestikiilseq nimitüseq sünnütäseq sakõstõ segähüst, selle et hiio kannõl olõ-õiq periselt kannõl. Arvatas, et sõna “kannõl” oll’ eesti keelen kiilpilli sünonüüm, tuuperäst nakati ruutslaisi käest saadut võõramoodulidsõ nimegaq kiilpilli kutsma esiqhindäst kandlõss.
Talharpat köüdetäs Eestin innekõkkõ rannaruutslaisigaq. Vormsi oll’ perämäne kotus Eestin, kon hiio kannõld mängiti. Päält usolist heränemist 19. aastagasaa lõpun kiiltiq talharpaq ärq ni pilliq palotõdiq ärq.[1]
Euruupan[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Hiio kandlõ taoliidsi pillE aolugu om pikk, tuu küünüs tiidmise perrä 11. aastagasaaniq. Arvadaq om pill peri Briti saari päält, kon tuu oll' muutunuq näpopillist puugnapillis. Säält rännäs' pill arvadaq üle Shetlandi saari ja Norra Ruutsi, edesi Eestihte ja Suumõ.
Perrest[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Hiio kandlõ perrehe käüväq mitmõq pilliq Euruupa mitmõsugumaidsist paigost, egälütel uma nimitüs.
Hiio kandlõ osaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- keeleq
- helükast
- puugna
- ruup
- satul
- virbli
Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- ↑ Eesmaa, Piret (11. juuli 2023). "SENSATSIOON | Hiiu kannel polegi kannel". Kaet 18. radokuu pääväl 2024.