Põlva liina vapp

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search
Põlva liina vapp

Põlva liina vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Põlva liina vapp. Vapp om kinnitet 23. vahtsõaastakuu pääväl 1995.

Vällänägemine[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Hõbõjõdsõ vapikilbi keskel sais rohilinõ kikas. Vapi ülevän veeren ommaq kats sinist viieharolist häitset. Kikas hoit jään ülesnõstõt jalan (kaardi)keppi, kur'a jalagaq toetas tä neerukujolidsõ rohilidsõ jalgõalotsõ pääle.

Seletüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kikas om sümbolinaq katõ tähendüsegaq. Ühelt puult om tä heraldikan vabadusõ sümbol, ja Põlva oll' tagasi tett Eesti Vabariigin edimäne allõv, miä hinnäst liinas kuulut'. Tõsõst külest, eriti üten kaardikepigaq, om (aabitsa)kikas haridusõ ja koolioppusõ sümbol. Põlva liin om vällä kasunu kihlkunnakerko ümbre olnust küläst. Põlva kerkon om pikkä aigo opõtajanaq tüütänüq Eesti haridusaoluun pall'o ärq tennüq Schwartzi Johann Georg, kiä and' vällä kooliraamatidõ joro "Koli-ramat", ni Oldekopi Gustav. Pääle tuu ommaq Põlvagaq köüdet olnuq üts rahvusligu liikmisõ juhtõ ja folkloori korjamisõ algataja Hurda Jakob ni eesti rahvusligu pedagoogikatiidüse üts luujit Käisi Johannes. Põlva om pikkä aigu olnuq vähämbält uma ligembä ümbrüse hariduskeskusõs, tan asosi 1688. a. üts katõst Võromaa koolist, 1833 tüüd alostanuq kihlkunnakuul oll' tuul aol edimäne Võromaal. Neeru kujogaq rohilinõ jalgõalone sümbolisiir Põlva liina asomist mitmõ künkä ja Ora ürgoro pervi pääl. Kats sinist viieharolist häitset omaq stiliseerit linahäitsmeq, miä viitasõq linakasutusõlõ. Tuuga tiinseväq Põlva kihlkunna talopujaq pikkä aigu hääd rahha. Kats häitset sümbolisiirväq viil tuud, et Põlval om kats ossa. Noist üts om kujonõnuq kerkokülä suurõmbas kasumisõl ja tõnõ paar kilomiitrit kavvõmban raudtiijaama ümbre.

Kaeq viil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]