Kolga Raimond

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Kolga Raimond

Raimond Kolk

Sündünüq 8. radokuu päiv 1924
Saru, Hargla kihlkund
Koolnuq 3. märtekuu päiv 1992
Stokholm
Matmispaik Lidingö kalmuaid
Ammõt luulõtaja ja kiränik


Kolga Raimond (Raimond Kolk, 1924-1992) oll' Sarust perit luulõtaja ja proosakiränik. Tä om kirotanu hulka võrokeelitsit luulõtuisi, muuhulgan võrokeelidse luulõtuisikogo "Ütsik täht". Mõnõq timä romaaniq ommaq kah võroainõlidsõq.

Elokäük[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kolga Raimond oll' ummi vanõmbidõ edimäne lats. Tä sündü Hargla kihlkunnan Saru vallamajan, imä-esä olliq koolioppajaq. Koolin käve Sarun, Valgan ja Tarton. 1944. a. vahtsõaastakuun pagõsi S'aksa väkke võtmisõ iist Suumõ nink oll' sääl eesti jalaväerügemendin välläoppõn ja vahiteenistüsen. Süküskuun haard' Soomõst edesi Ruutsi minnäq, kon tüüt' mitmõn paigan juhutöie pääl. Göteborgin sai tutvas Rääbise Elleniga ni võtt' tuu 1947. a. hindäle naasõs. Korgharidusõ ja tiidüskraadi sai tä Stokholmin 1958-1963. Pääle tuud oll' tä Roodsi riigi ammõtnik.

Pereh[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Naanõ: Kolga (Rääbise) Ellen
  • Latsõq:
    • Peeter
    • Jaan

Haridus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tüükotussõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • 1943 Kuldri algkooli oppaja
  • 1944 oll' Soomõn eesti jalaväerügemendin välläoppõl ja vahiteenistüsen.
  • 1944. a. lõpon oll' Roodsin mõtsatüül.
  • 1945 tüüt' Ulricehamnin sukavabrikun, ildampa Göteborgin ketrüsvabrikun, sõs Stokholmin haiglan ja raadiovabrikun.
  • 1948-1958 Stokholmin pudsunudsujavabrikun treiäl.
  • 1962 sai tüükotussõ Roodsi Põllumajandusministeeriumin.
  • 1972-1989 oll' Uppsalan Roodsi Söögiasjo Valitsusõ majandusdirektri.

Ütiskundlinõ tegevüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Eesti Kiränike Liido, Roodsi Kiränike Liido, Roodsi ja Eesti PEN-klubi liigõq.
  • Roodsin sai Kolga Raimondist eesti seltskunna radikaalsõ suuna iistvõitlõja nink konservatiivele vastakaalus luud poliitigaaokirä "Radikaaldemokraat" üts asotaja ja kultuuriaokirä "Sõna" toimõndaja 1948-1950. Ku "Sõna" peräst 13. nummõrd 1950 saisma jäi, läts' Raimond aokirja "Tulimuld" ja naas' kirotama aolehele "Teataja".
  • 1956-1992 toimõnd' poliitigaaokirja "Side".

Looming[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Raimond naas' luulõtama kooliaol. Timä luulõtuisi avaldõdi 1938 Tarton "Õpilaslehen" ja 1942 "Postimehen". "Postimehe" lühijuttõ võistlusõl 1943 sai timä lugu "Vanan kõrtsin" (orig. "Vanas kõrtsis") I avvohinna. Raimondi luulõt ilmu Soomõn aokirän "Kodutee" ja almanahhin "Eesti Looming" nink Roodsin kogoteossõn "Homse nimel" (1945). 1945 läts' tä kirändüsrühmitüste "Tuulisui".

Kolga Raimondi edimäne luulõtuisikogo "Ütsik täht" (1946) om võrokeeline. Timä järgmidsengi kogon "Kõiv akna all" (1952) ommaq võrokeelidseq luulõtusõq inämbüsen. Illatsõmbaq kogoq "Müüd sõrmus" (orig. "Müüdud sõrmus", 1957) ja "Kiri" (1977) ommaq põhilidsõlt eestikeelidseq.

Raimondi edimäne romaan "Külä palas katõst otsast" (1955) om eesti üliopilasõst Roodsin. Timä kõgõ parõmb proosateos romaan "Sulaiä" (1958) näütäs noorõ naasõ ello Eestin katõ ilmasõa vaihhõl. Stokholmi triloogias nimetet romaaniq "Et mitte kunagi võita", "Mõnõq pääväq süküskuun" ja "Truudus elo vasta" näütäseq pagulaisi saatuisi. Triloogia "Vallavanõmba perändüstomp", "Elo edenes", "Aoq muutusõq" kujotas vapsõ liikmist ja Isamaaliidu tekkümist Eesti Vabariigin. Triloogia perämädsen osan om juttu 1940.-1941. a. dramaatilidsist sündmüisist Lõuna-Eestin.

Kolga Raimond om kirotanuq novellikogoq "Väikenemiis, mille sa ikõt?" (1960) ja "Uskmada Toomas" (1981). Perämädsen ilmunun lühiproosakogon "Lestäkalla otsman ja tõisi juttõ" (1987) om juttõ ja märgotuisi noorõpõlvõ Võromaalt ja kirotamisaigsõst Stokholmist.

Mälehtüisiraamat "Tuulisui ja tõsõq" (1980) tutvustas Stokholmi eestläisi kirändüsello 1945-1950. Viil om tä kirotanuq latsiraamadu "Vähikuning" (1957) nink Leedu aoluust inspireeridü näütemängo "Juozas Raamadukandja". Tä om välämaisõ eesti kirändüse kotsilõ avaldanu hulgahna artiklit ja arvostuisi "Teatajan", "Tulimullan" ja muial nink kirotanuq lühimonograafia "August Mälk" (Lund 1964). Om vestelidse romaani "Martin Musta saladus" (Stokholm 1954) üts autor. Katõpääle Mägi Arvoga om täl ilmunu ülekaehus "Katõ perämädse aastagakümne pagulaskirändüs" (1989).

Kolga Raimondi võro- ja eestikeelitsile luulõtuisilõ om tett viise: luulõtusõ "Keväje" om Lõkõridõ albomi "Undsõn ilman" pääle säädnü Kalla Urmas, "Ütsikut tähte" om umal viiel kontserdel laulnuq Kalkuni Mari, luulõtusõlõ "Jõulupuu" Ummamuudu albomi "Jõul" päält om viie tennüq Leisi Meelis.

Teossõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Luulõtuisikogoq:
    • "Ütsik täht", 1946, Stocholm
    • "Kõiv akna all", 1952, Lund
    • "Müüdud sõrmus", 1957, Lund
    • "Kiri", 1977, Lund
    • "Võõral maal kirotõt lauluq. Luulõkogomik 1940-1983" (orig. "Võõral maal kirjutatud laulud. Luulekogumik 1940-1983"), 1984, Lund
    • "Ütsik täht", 1989, Tallinn
  • Romaaniq:
    • "Külä palas katõst otsast" (orig. "Küla põleb kahest otsast"), 1955, Lund
    • "Sulaiä" (orig. "Sulajää"), 1958, Lund
    • "Et mitte kunagi võita", 1969, Lund
    • "Mõnõq pääväq süküskuun" (orig. "Mõned päevad septembris"), 1972, Lund
    • "Truudus elo vasta" (orig. "Truudus elu vastu"), 1976, Lund
    • "Vallavanõmba perändüstomp" (orig. "Vallavanema pärandustomp"), 1983, Lund
    • "Elo edenes" (orig. "Elu edeneb"), 1984, Lund
    • "Aoq muutusõq" (orig. "Ajad muutuvad"), 1989, Lund
  • Novellikogoq:
    • "Väikenemiis, mille ikõt?" (orig. "Väikemees, miks nutad?"), 1960, Lund
    • "Uskmada Toomas" (orig. "Uskumatu Toomas"), 1981, Lund
    • "Lestäkalla otsman ja tõisi juttõ" (orig. "Lestakala otsimas ja teisi jutte"), 1987, Lund
    • "Tuulisui ja tõsõq" (orig. "Tuulisui ja teised"), 1980, Stockholm
    • "Vähikuning" (orig. "Vähikuningas"), 1957, Lund

Kirändüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Kruusi Oskar, "Kiränik Raimond Kolk" (orig. "Kirjanik Raimond Kolk"), Talliin, 1995

Tunnustusõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • 1980 Eesti Kultuuri Koondisõ (Stokholm) avvohind
  • 1992 Kangro Bernardi nimeline preemiä.

Mälehtüse hoitminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • 2003 panti timä latsõpõlvõkodo saina pääle mälehtüstahvli.