Võrokõsõq

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Umalõ Pidolõ tulõ pall'o võrokõisi kokko uman keelen laulma. Kotjuhi Dmitri pilt
Kats rahvarõivin võrokõist Talina liina pääl vabariigi aastapääväl 2011. Sabolotny Mare pilt

Võrokõsõq ommaq Võromaa põlidsõq eläniguq, õdagumeresoomõ rahvas, kedä või pitäq eestläisi allrahvusõs (subnatsioonis). Võrokõisi hindäpidämise põhilidsõs alossõs om võro kiil. Võrokõisi om ilman umbõs 70 000 (74,499[1]). Näid peetäs õkvaütlejis ja usaldajis ni põh'aeestläisist tsärrembis. Häste om teedäq võrokõisi külälislahkus. Võro maarahvas rehkendäs viil küländ pall'o külärahva arvamisõ ja kombidõga. Külin om alalõ vanno kombit, Võromaalt om üles kirotõt pall'o rahvalaulõ ja -juttõ.

1990ndist aastist om võro kiilt ja kultuuri seenitsest inämb tähtsäs pidämä ja edendämä naat, säälhulgan om luud küländ kõrralik hulk võrokeelist kirändüst.

Kirändüs[toimõndaq]

  • Külli Eichenbaum, Karl Pajusalu (2001): Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. - Keel ja Kirjandus nr 7, lk 483-489.
  • Kaido Kama (2005): Võru asi. – Vikerkaar 7-8, lk. 115-123.
  • Kaido Kama (1990): Võrokese ja tõse soomeugrilase. - Kaika Suvõülikuul Kaikal. Tartu, lk. 7-11.
  • Aune Valk (2000): Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk. 39-56). Võro Instituut'. Võro.

Kaeq viil[toimõndaq]

Lätteq[toimõndaq]

  1. Statistikaamet [1]