Võro Selts VKKF

Läteq: Wikipedia
Mõnõq Võromaa suurinsärgen Võro Seldsi liikmõq 2010. aastaga joulukuul Võrol Elleri Kalle 70. ja Kõivupuu Marju 50. juubõli kõnnõkuunolõgil. Harju Ülle pilt

Võro Selts VKKF om selts, miä om luud võro keele ja kultuuri tugõmisõs ja hoitmisõs kõgõ aoluulidsõ Võromaa pääl, minkast kõnõldas ka ku võro keele- ja kultuuriruumist.

Võro Selts VKKF luudi 12. märtekuu pääväl 1988 Kanepin. Sõs sai seldsi nimes Võro Keele ja Kultuuri Fond. Asotamisõ man olliq Võromaa Muinsuskaitsõ Selts, Kanepi Muinsuskaitsõ Selts, Võro Hariduskuundis, Seto Selts, aolehti "Töörahva Elu" ja "Koit" ja aokirä "Pioneer" toimõndusõq. 1997. aastal tetti fond ümbre mittetulosaamisütisüses ja tä naas' kandma parlast nimme.

Tsihiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Võro Seltsi programmi perrä tulõ

  • tukõq ja kõrraldaq võrokeelitse kirävara välläandmist (stipendiumiq võro keelen kirotavilõ autoriile, kirändüsvõistlusõq, kuuntüü aokirjo ja kirästüisiga, võro-seto kultuurialmanahh, võrokeeline kallendri);
  • tukõq ja kõrraldaq võrokeelitse haridusõ andmist (võro keele õpiku ja sõnaraamadu konkurss, võro keele oppajide kursusõq, võro keele oppus koolõn ja latsiaidon, võro keele süväoppusõga klassõ luuminõ);
  • avitaq üten kutsõlidsõ tiatri tegümisele Võrol.
  • avitaq tetäq laembas võro keele pruukmist raadiosaatin, televis'oonin, paikkundligõn aolehtin.
  • alalõ hoita ja edendäq võro-seto etnokultuuri (kuuntüün keeletiidläisi ja etnograafõga, soomõ-ugri hõimoliikmisõ edendämine).
  • luvvaq võro kiräkiil.

Tegemiseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

1989. aastagast pääle kõrraldõdas egä suvi aoluulidsõ Võromaa esiq paigon Kaika suvõülikuul, kon kolmõ päävä kestel kullõldas loengit võro keelen, kaias umakeelist tiatrit ja kontserte, kaias toimumispaigan ümbre ja opatas latsilõ võro kiilt.

Samast 1989. aastagast andas egä aastak vällä Võro-Seto tähtraamatut - umakeelist kallendrit, kon kõrvuisi om nätäq kallendri nii vahtsõ (Gregoriusõ) ku vana (Juliusõ) kallendri perrä üten võro ja seto rahvakallendri tähtpäiviga. Tähtraamatun trükitäs ärq ka ilo- ja tarbõkirändüstekste.

1995. aastagal asotõdiq Võro Instituut, midä või lukõq võro liikmisõ ja seldsi tegemiisi tulõmusõs.

2004. aastagast pääle om Võro Selts võrokeelidse aolehe Uma Leht välläandja. Leht esiq ilmus joba 2000. aastagast.

2008. aastaga 31. lehekuu pääväl oll' Võro liinan ja Kubija laululaval edimäne võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido, mink kõrraldust vidi Võro Selts iinotsan Ojari Triinuga. II Uma Pido oll' 2010. aastaga 29. lehekuu pääväl Põlvan Indsikurmun. Suuri umakeelitsit pitõ tahetas edespitegi kõrraldaq üle katõ aastaga.

Egä aastak andas vällä ka muid umakeelitsit raamatit ja kõrraldõdas tõisi umakeelist kultuuri tugõvit sündmüisi ni tetäs projekte põhikirän säetüisi tsihte perrä.

Edemeheq ja -naasõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Välläannõt preemiäq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

VKKF om vällä andnu aastapreemijit:

Saad tunnustusõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • 1996 - Jakob von Uexkulli asotõt "Eesti taassünni auhind"
  • 2008 - preemiä Eesti Hotelle ja Restoraanõ Liidolt "Aasta parim 2008 – võrukeelne laulupidu Uma Pido"
  • 2008 - tunnustus Võro liinavalitsusõlt "Uus tulija 2008 – Uma Pido"

Kaeq viil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]