Mine sisu juurde

Vinnemaa sisseminek Ukrainahe (2022)

Toimõndaq linke
Läteq: Wikipedia
Vinnemaa sisseminek märgit verevägaq, ukrainlaisi vastarünnäguq märgidüq sinitsegaq

Vinnemaa sisseminek Ukrainahe om Vinnemaa sõagaq pääleminek ja rünnäk Ukraina vasta, miä naas' pääle 24. radokuu pääväl 2022. Sisseminek om osa Vinne-Ukraina sõast, miä naas pääle 2014. aastagal.

Pääle 2014. aastaga Ukraina revolutsiooni võtt' Vinnemaa hindäle Krõmmi puulsaarõ ja Vinnemaa toeduq erälelüüjäq võtiq hindä alaq osa Donbassist Hummogu-Ukrainan, miä kasvi katsa-aastagadsõs sõas sääl piirkunnan[1]. Seo sõaga pääleminek om kõgõ laemb sõalinõ opõratsiuun Õuruupan pääle Tõist ilmasõta.

30. süküskuu pääväl 2022. and' Vinnemaa president Putini Vladimir teedäq Ukraina Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti Vinnemaa alaq minekist. Ukraina, USA ja ÜRO seod ei tunnistaq[2].

Inne sõta

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Sõaväe kokkoajaminõ

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

2021. aastaga märtekuust pääle hoiadiq Ameeriga ja Õuruupa julgõolõgiteenistüseq, et Vinnemaa aja ummi sõamiihi kokko Ukraina piiri taadõ ja pand valmis rünnäkut Ukraina vasta[3]. Joulukuun ütel' Ameeriga luurõq, et Ukraina piiri takan om joba 175 000 sõamiist[4] Vinnemaa ammõtliguq helütoroq väärssiq nuuq jutuq ärq ja ütliq, et Vinnemaa ei tahaq kinkagiq vasta sõtta minnäq[5].

Kõnõlõmisõq

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

2021. aastaga joulukuun saat' Vinnemaa NATO-lõ ja USA-lõ umaq julgõolõgiettepanõkiq, minkast tä taht' Washingtonigaq kõnõldaq. Nõudmisõn oll' kirän, et Vinnemaa jaos om tähtsä tuu, et NATO vahtsit liikmit manoq es võttunuq ja inneskiidsist Nõvvokogo Liido riike seest, sh Baltimaist sõaväeläseq ja tehniga vällä veenüq[6][7]. Ukraina pallõl', et Õdaguriigiq noid nõudmiisi vasta es võtnuq. Ameeriga and' teedäq, et nimäq ilma Õuruupa riigeldäq sääntsit plaanõ ei piäq[8]. 2022. aastaga vahtsõaastakuul kõnõldi mitmit kõrdu, a Õdaguriigiq es ütleq, et Ukraina EL-i ja NATO-htõ ei saaq, õnnõ, et egä riik saa uma tulõvigu iist esiq otsustaq. Vinnemaa es olõq tuu vastussõgaq rahu[9].

Pääle kõnõlõmiisi

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vinnemaa vei ummi sõamiihi Ukraina piiri taadõ edesi, Ameeriga luurõ perrä oll' 17. radokuu pääväl sääl joba 200 000 soldanit[10].

Mitmõq riigiq veiq umaq saatkunnaq Ukrainast ärq[11][12] ja ütliq umilõ kuakundlaisilõ, et nuuq Ukrainast ärq lännüq. Ka OSCE vei umaq inemiseq Donetskist ärq[13].

18. radokuu pääväl ütel' vinnemeelitside Hummogu-Ukraina erälehoitjidõ juht Pušõlini Denõss, et nä alostiq inemiisi ärqviimisegaq Vinnemaalõ[14].

19. radokuu pääväl kirodiq Hummogu-Ukraina erälehoitjidõ juhiq alaq määrüisile, miä käskseq 18–55-aastagaisi miihi püssä alaq[15].

20. radokuu pääväl jäiq Vinne väeq pääle oppuisi ("Союзная решимость – 2022") õks Valgõvinnehte[16].

21. radokuu pääväl and' Kreml teedäq, et Putini Vladimir plaanits' tunnistaq nn "rahvavabariike" Donbassin[17].

22. radokuu pääväl naas' pääle Vinne väki sissesõit Donbassi, mink ammõtligus põhjusõs üteldi rahuvalvõq.

Sõa käük

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Maja Kiievin pääle raketirünnäkut 26.02.2022

Sõa edimädseq pääväq

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

24. radokuu päiv

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

2022. aastaga radokuu keskpaigas oll' Vinnemaa Ukraina piiri taadõ kokko ajanuq vähämbält 200 000 sõamiist ja jakas' miihi ni sõariisto kokkoajamist. Vinnemaa president Putini Vladimir and' 24. radokuu päävä hummogu uman videon teedäq sõalidsõst sisseminekist Ukrainahe. Putin ütel', et nuuq, kiä Vinnemaa tegemiisi sekäseq, saavaq nätäq midägiq, midä maailm innembi nännüq ei olõq. Vinnemaa alost' rünnäkut umbõs kell viis hummogu. Umbõs 90 kavvõ-, keskmaa ja ballistilist raketti (18.00 saisogaq) lasti sõaliidsi objekte ja Ukraina liino pääle. Kuuli vähämbält kümme tsivilisti ja 40 sõamiist, vika sai 20 inemist. 24. radokuu päävä õdagus saiõq vindläseq hindä kätte Tšornobõli.

25. radokuu päiv

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Hummogul kl 4 aigu lasti Kiievit siib- ja ballistiliidsi rakettegaq[18]. Ukraina valitsus and' teedäq, et lask' üüse alla vastadsõ linnumassina, miä sattõ kohegi elomajja ja pand' tuu palama[19]. Ildampa tull' vällä, et linnumassin oll' hoobis Ukraina Su-27[20].

26. radokuu päiv

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vinnemaa soldaniq joudsõq Dnepri jõõ hummogukaldõ pääl Kiievi lähküle. Ukraina sõaväeülemb kõnõl' rassõst võitlusõst Kiievi põh'apuulsõn liinaosan Obolinon. Pääle võitluisi jäiq liinaosaq ja Kiiev ukrainlaisi kätte[21]

Panti masma komandanditunn, inemiisil om keelet välän ollaq õdagu 17-st hummogu 8-niq[22].

27. radokuu päiv

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vinnemaa rünnäs' linnuväljo Kiievi ümbre, kütüsehoituisi ja torojuhtmit: raketirünnäguq saiõq pihta Vassilki nahvtahoitusõlõ[23][24], säsükirgäjide jätüsside hoitusõlõ Kiievi lähkün. Harkivin plahvat' gaasitoro[25]. Vinnemiilseq erälehoitjaq Luhanskin ütliq, et Rovenki bensiinijaama pand' palama Ukraina rakett.

Lahenguq käveq Harkivin, kohe vindläseq olliq üüse sisse lännüq. Päälelõuna aigu ütel' Ukraina, et om Harkivi tävveligult hindä kätte tagasi saanuq[26].

Putini Vladimir and' käsü pandaq umaq säsüväeq (tuumaväeq) korgõmbahe valmisolõmistõ ja ütel' et tuu põhjusõs ommaq NATO ni Õuruupa Liido pääletükjäq ütlemiseq[27].

Õdagus oll' ümbre piiret Mariupol, sõameheq pandsõq hinnäst lahengus valmis[28].

28. radokuu päiv

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Mitmõq aoleheq kirodiq, et ka Valgõvinne või Ukrainalõ külge minnäq[29][30][31].

Läti parlament tekk' muutmiisi säädüisin ja and' umilõ kuakundlaisilõ õigusõ minnäq Ukraina poolõ pääle priitahtligus sõamehes[32]. Ka Eestin arotõdi, kas eestläseq võinuq Ukrainahe priitahtligus minnäq[33].

Ukraina ja Vinnemaa kõnõlõmisõq naksiq Valgõvinne piiri pääl kl 12.15 kotusõpäälidse ao perrä[34].

Lõuna paiku panti Internetti pildiq ja videoq Harkivi liinast, midä vindläseq mitmikraketihiitjidegaq pommitasõq. Nätäq om ärqhäötedüisi elomajjo, vikasaanuid, kuulnuid tsiviliste.[35] Haigõmajjo, latsiaido, elomajjo pommitaminõ om sõakuritego[36].

Ohtõrka sõaväebaasi pommitamisõgaq saiõ surma üle 70 Ukraina sõamehe[37].

1. urbõkuu päiv

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

1. urbõkuu päävä hummogudsõ saisogaq oll' Ukrainan koolnuq ja vika saanq 5710 Vinne sõamiist, lisäs 198 tanki, 29 linnumassinat ja muud tehnikat[38].

Ameeriga Ütisriigiq ja Ütiskuningriik ütliq, et nail ei olõq võimalik Ukraina õhuruumi kaitsaq, selle et NATO om kaitsõlinõ ütehüs.

Harkivi liinan sai surma kümnit inemiisi, ku vindläseq pommidiq elo- ja haigõmajjo ni Harkivi Vabahusõ platsi[39].

Hummokpoolõ tull' teedüs, et ka Valgõvinne väeq ommaq vindläisiga kampa löönüq ja Ukraina vasta sõtta lännüq[40]. Ameeriga ütel' et nääq ei saaq tuud õigõs tunnistaq, selle et neil om veidüq teedüst[41].

Vinnemaa pommit' Kiievi teletorni, tuu käügin sai pihta ka holokausti memoriaal. Kuuli viis inemist[42].

2. urbõkuu päiv

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Vindläseq pommidiq Mariupoli liina

Vinnemaa laskõvar'omeheq tulliq üül vasta hummogut Harkivihe sisse ja ründsiq sõaväehaigõmajja[43]. Harkivi kupõrnaatri Sõnegubovi Oleh ütel', et vindläisi kaotusõq ommaq suurõq[44].

Vinnemaa ütel', et Herson, tähtsä raudtiisõlm ja sadamaliin, om päält jovvulist pommitamist lännüq Vinnemaa kätte[45]. Hersoni liinapää ütel', et liin om ümbre piiret, a õks Ukraina käen[46].

Vinnemaa väeq joudsõq Kiievile lähkümbäle, 10-15km Kiievist, ja lahengumürä olľ joba Kiievi keskliina kuuldaq. Kiievit pommitõdi innekõkkõ Iskanderigaq. Eesti kaitsõväe luurõkeskusõ ülemb Grosbergi Margo arvas', et Vinnemaal lätt' Kiievi võtmisõga viil kats päivä.[47] Õdagu tull' teedüs, et üts suur mürsk sattõ Kiievi raudtiijaama kõrvalõ, inemiseq olliq pommipaossin ja vika es saaq. Raudtiijaam om tähtsä kotus, kost sõapagolasõq liinast sõa jalost ärq saavaq minnäq.

Tähtsä sadamaliin Mariupol om ümbre piiret ja vindläisi tulõ all[48].

3. urbõkuu päiv

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Kinniqvõeduq Ukraina sõaväevormin Vinne salahäötäjäq

Vinnemaa pommitaminõ tekk' mitmõn Ukraina liinan pall'o kurja. Maaväeq joht Kiievihe es lääq, a kavvõtulõgaq lasti pääliina külh. Viil pommitõdi Harkivit, Ohtõrkat ja Mariupolit. Kõgõ muu man saiõq pihta ka koolimajaq, elomajaq ni pääkeriguq[49].

Ukraina võimuq tunnistiq õigõs teedüse, et 300 000 inemisega Hersoni liin om lännüq vindläisi kätte. Hersoni liinapää Kolõhajevi Igor ütel', et Vinne soldaniq käveq ka liinavalitsusõ huunõn ja tä pallõl' vindläisi, et nuuq inemiisi es tappunuq ja kinnüt', timmä huvitas õnnõ normaalnõ elo liinan.[50]

Õdagupoolõ naas' pääle kõnõlõmiisi tõõnõ vuur'[51]. Lepüti kokko, et luvvas kalidor, mink piten saavaq inemiseq ärq pakõq ja kost saa süvväq ja muud kraami tuvvaq[52].

Ukraina pästeammõt ütel', et Tšernigivi liina varõmidõ alt om lövvet vähämbält 33 kuulnut inemist[53].

Edimäist kõrda suurõmba sõa joosul lätsiq Ukraina väeq esiq rünnäkulõ ja võtiq tagasi Kiievi–Žitomiri maantii. Viil lätsiq ukrainlasõq vindläisi vasta Irpini man ni pästiq Bucha ja Makarivi[54].

4. urbõkuu päiv

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Hummogu anti teedäq, et päält tuud, ku vindläseq pommidiq Tšernigivi liina, om koolnuq 47 inemist[55].

Mariupoli liina piireti, a liin jäi õks ukrainlaisi kätte[56].

Ukraina merevägi lask' uma lipulaiva põhja, et vindläseq taad umalõ es saanuq[57].

5. urbõkuu päiv

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vinnemaa and' teedäq aotlidsõst vaherahust Mariupolin ja Volnovahhan. Vaherahu läts luhta, ku Vinnemaa pommit' tsiviliste, kiä sõa iist ärq pagõsiq.[58]

Vinne väeq lasiq Irpinin vasta taivast tühä rongi ja raudtiirüüpäq, et inemiisi Hummogu poolõ es saanuq pakõq[59].

Briti luurõ perrä ommaq Harkiv, Tšenihiv ja Mariupol õks Ukraina käen. Sumõ liinan käüväq kõvaq tapõlusõq. Lõunõ puul lääväq Vinne väeq sadamaliina Mõkolajivi poolõ[60].

6. urbõkuu päiv

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Jakku Mariupoli piirdmine, kokkolepütüst kalidorist es tulõq midägiq vällä, vindläseq pommidiq naid kalidoorõ. Mariupoli inemiisil es olõq vett, eelektrit, kütet ja nä olliq kõik aig suurõtükü- ja raketitulõ all.[61]

Vinne väeq ründäseq säsüjaamu ja näil ommaq sääl umaq baasiq, selle et õnnõtusõ pelkmise peräst ei nakaq näid sääl kiäkiq ründämä[62].

7. urbõkuu päiv

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vinnemaa pand' hinnäst valmis Kiievi võtmisõs. Tuu jaoks aetas kokko miihi, kiä ommaq ka inne Süüriän ja muial sõan olnuq. Vinne väeq pommidiq humanitaarkalidoorõ, lassõq tsiviliste pihta, võtiq naisi ja latsi taganusõs.[63]

Valgõvinne piiri pääl kõnõliq Ukraina ja Vinnemaa kolmandat vuuri. Lepüti kokko, et tetäs kalidor, a et vindläseq olliq naid jo päivi pommitanuq, es usuq ukrainlasõq, et tuust midä vällä tulnuq.[64]

Ukaina merevägi häöt' Vinne mereväe patrull-laiva Vassili Bõkovi[65].

2022. aastaga viimädseq kuuq

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Hersoni tagasivõtminõ

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

29. põimukuu pääväl naas' Ukraina pääle vastarünnäguga, et Lõunõ-Ukraina maaq, miä Vinne käen ommaq, tagasi võttaq.[66]

11. märtekuu pääväl joudsõq Ukraina väeq Hersoni liina.[67] Samas aos olliq Vinne väeq pagõnuq üle Dnepri jõõ tõõsõ kalda pääleq.

Raketiq Poolan

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

15. märtekuu pääväl tull' teedüs, et Puula, Przewodow-he, sattõ kats Vinne raketti ja kats inemist kuuli[68]. Vinnemaa kaitsõministeeriüm ütel' et tuu om Poola provokats'uun ja Vinne raketiq Puula linda-as[69]. Uuritas, kas Puula sadanuq raketiq olliq hoobis Ukraina õhutõrjõ S-300 raketiq[70].

Eesti ja Ukraina

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Sõalinõ abi

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

2021. aastaga joulukuu lõpun taht' Eesti Kaitsõministeeriüm Ukrainahe saataq tangitõrjõrakette ja suuritükke ja küsse tuusjaos lupa Soomõlt, S'aksamaalt ja Ameerikalt, kink umaq nuuq sõariistaq olliq varrampa olnuq[71]. Ameeriga and' uma luba 19. vahtsõaastakuu pääväl 2022[72][73] ja edimäne jago Javelini tangitõrjõrakette joud' peräle 18. radokuu pääväl[74]. 25. radokuu pääväl, päiv pääle sõa alostust, and' Eesti teedäq, et saat rakette ja muud sõakraami viil mano[75]. 2. urbõkuu pääväl joudsõq Javeliniq peräle[76].

Maailma riike vastamisõq

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Õuruupa Liido riigiq ja Kanada panniq hindä õhuruumi Vinne linnumassinilõ kinniq[77]. Vinnemaalt tuvvas tuuperäst ärq 5 millärdi dollari iist linnukit[78].

Lätteq

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
  1. ↑ Jen Kirby, Jonathan Guyer: Vinnemaa sõalinõ pääleminek. Vox 28.02.2022. Pruugit 03.02.2022 (inglüse keelen)
  2. ↑ Putin and' teedäq nellä Ukraina oblasti annõktiirmisest. ERR Uudised, 30.09.2022. Pruugit 30.09.2022. (eesti keelen)
  3. ↑ USA maakullõmisõ perrä pand Kreml hinnäst valmis Ukraina ründämises ERR, 22.11.2021. Pruugit 27.02.2022. (eesti keelen)
  4. ↑ Washington Post: Vinnemaa plaanits Ukrainahe sisseminekit 175 000 sõamehegaq. ERR, 04.12.2021. Pruugit 27.02.2022. (eesti keelen)
  5. ↑ Paul D. Shinkman. Putini kõnnõisik: Vinnemaa ei lähäq Ukrainahe US News 23.11.2021. Pruugit 27.02.2022. (inglüse keelen)
  6. ↑ Mihkel Märtens. Vinnemaa and teedäq umist nõudmiisist NATO-lõ: liitlasõ võivaq Baltimailõ tullaq õnnõ Vinnemaa lubagaq Delfi 17.12.2021. Pruugit 27.02.2022. (eesti keelen)
  7. ↑ Vinnemaa esit' NATO-lõ umaq noudmisõq Postimiis, 18.12.2021. Pruugit 27.02.2022. (eesti keelen)
  8. ↑ Trevor Hunnicutt. Vinnemaa taht Valgõ Majaga kõnõldaq . Reuters 17.12.2021. Pruugit 27.02.2022. (inglüse keelen)
  9. ↑ Rjabkov: Taganõdaq ei olõq kohegiq, sälä takan om Moskva Postimiis, 13.02.2022. Pruugit 27.02.2022. (eesti keelen)
  10. ↑ Ukraina kriis: Vinnemaa võlss, ku ütel, et vii ummi väki Ukraina piiri mant BBC News 17.02.2022. Pruugit 27.02.2022. (inglüse keelen)
  11. ↑ Austraalia vei uma saatkunna Kiievist ärq Postimees, 13.02.2022. Pruugit 27.02.2022. (eesti keelen)
  12. ↑ Soomõ vii umaq Kiievi saatkunna tüütäjäq minemä NordenBladet 14.02.2022. Pruugit 27.02.2022. (eesti keelen)
  13. ↑ Anton Zverev. OSCE vii umaq tüütäjäq ärq Donetskist, Hummogu-Ukrainast Reuters, 13.02.2022. Pruugit 27.02.2022. (inglüse keelen)
  14. ↑ Hummogu-Ukraina erälehoitjaq alostiq inemiisi ärqviimisegaq Vinnemaalõ ERR, 18.02.2022. Pruugit 27.02.2022. (eesti keelen)
  15. ↑ Hummogu-Ukraina eräläehoitja kuulutiq vällä väkkehaardmisõ. ERR, 19.02.2022. Pruugit 27.02.2022 (eesti keelen)
  16. ↑ Vinnemaa ja Valgõvinne pikendäseq ütisoppuisi. ERR, 20.02.2022. Pruugit 28.02.2022.
  17. ↑ Putin tunnist' nn Donetski ja Luganski rahvavabariike. ERR, 21.02.2022. Pruugit 28.02.2022.
  18. ↑ Nathan Hodge, Matthew Chance, Tim Lister, Laura Smith-Spark, Helen Regan. Ukraina pääliina Kiievit lastas rakettegaq, ütleseq ammõtniguq. CNN 25.02.2022. Pruugit 02.03.2022. (inglüse keelen)
  19. ↑ Kiievin oll' kuuldaq pahvatuisi, ammõtniguq ütliq, et lasiq vastastõ linnumassina alla. Reuters 25.02.2022. Pruugit 03.02.2022. (inglüse keelen)
  20. ↑ Matthew Chance, Tim Lister, Laura Smith-Spark, Helen Regan.Kiievin käü kõva võitlus, vindläseq tahtvaq Kiievit piirdu pandaq. CNN 25.02.2022. Pruugit 03.02.2022. (inglüse keelen)
  21. ↑ Marja Juonala Ukraina sõajõuq kõnõlõsõq Vinne rünnäkist Yle, 26.02.2022. Pruugit 03.02.2022 (soomõ keelen)
  22. ↑ Sõa kolmas päiv: Kiiev pand' õks vasta, Vinnemaa kaotusõq ommaq suurõq ERR 26.02.2022. Pruugit 03.02.2022. (eesti keelen)
  23. ↑ Vinnemaa pommit Vassõlkivit rakettegaq, bensiinijaam palas. UkrInform, 27.02.2022. Pruugit 27.02.2022. (inglüse keelen)
  24. ↑ Liin Kiievi lähkün saiõ rakettega pihta, bensiinijaam palas. Reuters, 27.02.2022. Pruugit 27.02.2022 (inglüse keelen)
  25. ↑ BBC otsõülekannõq Ukraina sõast. BBC, 27.02.2022. Pruugit 27.02.2022. (inglüse keelen)
  26. ↑ Anu Kerttula: Harkova tagasi Ukraina käen. Yle Uutiset. 27.02.2022. Pruugit 28.02.2022. (soomõ keelen)
  27. ↑ Putin vei Vinnemaa tsäsüväeq korgõmbahe valmisolõmistõ ERR, 27.02.2022. Pruugit 28.02.2022.
  28. ↑ Kiievi liinapää: Miiq olõ ümbre piiret, aq võitlusvalmiq. AP News 27.02.2022. Pruugit 27.02.2022. (inglüse keelen)
  29. ↑ Valgõvinne või Ukrainalõ sõa kuulutaq. Postimiis, 27.02.2022. Pruugit 28.02.2022. (eesti keelen)
  30. ↑ Meediävälläandõq: Valgõvinne või Ukraina vasta Vinnemaa mano tullaq. Ilta-Sanomat 28.02.2022. Pruugit 28.02.2022. (soomõ keelen)
  31. ↑ Stephen M. Lepore: Valgõvinne pand valmis Vinnemaaga üten Ukraina vasta minemä. Mail Online. 28.02.2022. Pruugit 28.02.2022. (inglüse keelen)
  32. ↑ Läti lubaha ummi sõduriid Ukrainahe võitlõma Reuters, 28.02.2022. Pruugit 28.02.2022.
  33. ↑ Fraktsiooniq arotasõq, kas lupaq eestläisin Ukrainan sõtiq. ERR, 28.02.2022. Pruugit 28.02.2022.
  34. ↑ Valgõvinne piiri pääl ommaq kõnõlõmisõq, Harkivin tapp raketituli kümnit inemiisi. Delfi, 28.02.2022. Pruugit 28.02.2022.
  35. ↑ Vinne sõaväe raketirünnäk Harkivin tapp' kümnit inemiisi. ERR, 28.02.2022. Pruugit 28.02.2022.
  36. ↑ Tsaukpommiq tapiq latsõ ja kats tõist latsiaida sõapakko lännüt inemist . Amnesty International 28.02.2022. Pruugit 28.02.2022.
  37. ↑ Ukraina sõdurit saiõ surma ku Vinne suurõqtükiq pommitiq Ohtõrka sõaväebaasi The Washington Times 28.02.2022. Pruugit 01.03.2022.
  38. ↑ Ukraina kindlarstaap Vinne kaotuisist: üle 5700 inemise, ligi 200 tanki. Suspilne, 01.03.2022. Pruugit 01.03.2022. (ukraina keelen)
  39. ↑ Vinnemaa pommitas Kiievit, Harkivin pommit' rakettega elomajjo. ERR 01.03.2022. Pruugit 01.03.2022. (eesti keelen)
  40. ↑ VIDEO ja BLOGI | Johnson Tapan: NATO ei saaq saataq ummi linnumassinit Ukrainahe Vinne ummi alla tulistama. Delfi 01.03.2022. Pruugit 01.03.2022. (eesti keelen)
  41. ↑ Ameeriga ei näeq, et Valgõvinne väki Ukrainan olnuq Politico, 01.03.2022. Pruugit 01.03.2022. (inglüse keelen)
  42. ↑ Blogi: Vinnemaa ütel' vällä, et nakas täämbä õdagu Kiievi pommitama. Teletorn joba saiõ pihta. Delfi, 01.03.2022. Pruugit 01.03.2022. (eesti keelen)
  43. ↑ Zoe Zaczek: Vinne lasõvarjoriq ründäsiq Harkivit, talõplus sõaväehaigõmajan Sky News. 02.03.2022. Pruugit 02.03.2022. (inglüse keelen)
  44. ↑ Vinnemaa saat' dessandi Harkivihe ja Mõkolajivihe, Ukraind an' teedäq vastapääleminekist. ERR 02.03.2022. Pruugit 02.03.2022. (eesti keelen)
  45. ↑ Vinnemaa ütel', et sai Hersoni hindäle Reuters, 02.03.2022. Pruugit 02.03.2022. (inglüse keelen)
  46. ↑ Ukraina johtumisõq: Vinnemaa ründäs Ukraina liino. BBC News 02.03.2022. Pruugit 02.03.2022. (inglüse keelen)
  47. ↑ Grosberg: Vinne väeq jõudvaq Kiievihe katõ päävägaq. ERR 02.03.2022. Pruugit 02.03.2022. (eesti keelen)
  48. ↑ Vinne dessant tull' sisse Harkivin ja Mõkolajivin, Mariuopl om sisse piirat. ERR, 02.03.2022. Pruugit 02.03.2022. (eesti keelen)
  49. ↑ Vinnemaa jakkas Ukraina liino pommitamisõgaq, mõlõmbaq poolõq jõudsõq kõnõlõmislavva taadõ. ERR 03.03.2022. Pruugit 03.03.2022. (eesti keelen)
  50. ↑ Sõa säitsmes päiv: Vinne väeq lätsiq Hersonihe sisse ja ründäseq Mariupolit. ERR 03.03.2022. Pruugit 03.03.2022. (eesti keelen)
  51. ↑ Vinnemaa ja Ukraina alostiq kõnõlõmiisigaq. ERR 03.03.2022. Pruugit 03.03.2022. (eesti keelen)
  52. ↑ Ukraina ja Vinnemaa leppüq kokko humanitaarkalidorõ luumisõn. ERR 03.03.2022. Pruugit 03.03.2022. (inglüse keelen)
  53. ↑ Vinnemaa pommitas Ukraina liino edesi. ERR 03.03.2022. Pruugit 03.03.2022. (eesti keelen)
  54. ↑ Sõaraport | Igor Kopõtin: täämbäne päiv om nimmamist väärt – ukrainasõq teiq Kiievi all edimädseq vastarünnäkuq Eesti Pääväleht 03.03.2022. Pruugit 03.03.2022 (eesti keelen)
  55. ↑ Vinne õhulüüke peräst om koolnuq 47 inemist, ütleseq paigapäälidseq võimuq Reuters 04.03.2022. Pruugit 07.03.2022 (inglüse keelen)
  56. ↑ Mariupol om õks ukrainlaisi käen, ütleseq ingläseq. Reuters 04.03.2022. Pruugit 07.03.2022. (inlgüse keelen)
  57. ↑ Ukraina merevägi lasi uma lipulaiva põhja, et vindläseq taad umalõ es saanuq. Twitter 04.03.2022. Pruugit 07.03.2022. (inglüse keelen)
  58. ↑ Sõa 10. päiv: Sõapiätüs Mariupolin läts luhta, Vinne maaväeq ommaq saima pant. ERR 05.03.2022. Pruugit 08.03.2022. (eesti keelen)
  59. ↑ Vinne väeq lasiq Irpinin raudtiirüüpäq vasta taivast. Suspilne 05.03.2022. Pruugit 08.03.2022. (ukraina keelen)
  60. ↑ Sõa 10. päiv: Sõapiätüs Mariupolin läts luhta, Vinne maaväeq ommaq saima pant. ERR 05.03.2022. Pruugit 08.03.2022. (eesti keelen)
  61. ↑ Erik Moora. Sõapääväraamat (11. päiv). Okupantõ hädäq ja Ukraina võitlusvaim. Eesti Ekspress, 06.03.2022. Pruugit 06.03.2022. (eesti keelen)
  62. ↑ Erik Moora. Sõapääväraamat (11. päiv). Okupantõ hädäq ja Ukraina võitlusvaim. Eesti Ekspress, 06.03.2022. Pruugit 06.03.2022. (eesti keelen)
  63. ↑ Vinne väeq es saaq üttegi suurõmbat võitu, lahenguq käve Kiievi ümbre. ERR 07.03.2022. Pruugit 11.03.2022. (eesti keelen)
  64. ↑ Podoliak Ukraina-Vinne kõnõlõmiisist: lepüti kokko humanitaarkalidoorõ luumisõn. Ukrinform 07.03.2022. Pruugit 11.03.2022. (inglüse keelen)
  65. ↑ Ukraina suurõqtüküq anniq Vinne sõalaivalõ löögi. Militarnõi 07.03.2022. Pruugit 11.03.2022. (ukraina keelen)
  66. ↑ Ukraina nakas pääle vastarünnägugaq et Lõunõ-Ukraina vindläisilt tagasi võttaq. NBC News 29.08.2022. Pruugit 15.11.2022. (inglüse keelen)
  67. ↑ Sõa 261. päiv: Ukraina väeq joudsõq Hersoni keskliina. ERR Uudised 11.11.2022. Pruugit 15.11.2022. (eesti keelen)
  68. ↑ USA ammõtnik: Vinne raketiq joudsõq Puula, kats inemist kuuli. ERR Uudised 15.11.2022. Pruugit 15.11.2022. (eesti keelen)
  69. ↑ Vinne kaitsõministeeriüm: Poola esiq kütt olokõrda üles, miiq olõ-õiq Poola piiri pommitanuq. Delfi 15.11.2022. Pruugit 15.11.2022. (eesti keelen)
  70. ↑ Pevkur: Tuu võidsõ ollaq S-300 õhutõrjõrakett. ERR Uudised 16.11.2022. Pruugit 16.11.2022. (eesti keelen)
  71. ↑ Madis Hindre, Toomas Pott. Eesti plaanits Ukrainalõ rakette ja suuritükke andaq ERR, 30.12.2021. Pruugit 27.02.2022. (eesti keelen)
  72. ↑ Politico: Balti riigiq saiõq USA-lt luba Ukrainalõ sõariisto saatmisõsERR, 19.01.2022. Pruugit 27.02.2022. (eesti keelen)
  73. ↑ USA and' umilõ liitlaisilõ uma hüvähüse sõariisto Ukrainahe saatmisõs Politico, 19.01.2022. Pruugit 27.02.2022. (inglüse keelen)
  74. ↑ Eesti saadõduq Javelini raketiq joudsõq Ukrainahe ERR, 18.02.2022. Pruugit 27.02.2022 (eesti keelen)
  75. ↑ Eesti saat Ukrainalõ sõariisto mano ERR, 25.02.2022. Pruugit 27.02.2022. (eesti keelen)
  76. ↑ Tõnõ laar Eesti saadõtuisi ragetikomplekse Javelin jõudsõ peräle. Militarnyi 02.03.2022. Pruugit 02.03.2022. (ukraina keelen)
  77. ↑ von der Leyen: EL pand uma õhuruumi Vinnemaalõ kinniq. Äripäiv, 27.02.2022. Pruugit 28.02.2022. (eesti keelen)
  78. ↑ Õuruupa liisingufirmaq piäväaq umaq linnumassinaq Vinnemaalt ärq tuuma ERR, 28.02.2022. Pruugit 28.02.2022 (eesti keelen)
Vällä otsit teedüskogost "https://fiu-vro.wikipedia.org/w/index.php?title=Vinnemaa_sisseminek_Ukrainahe_(2022)&oldid=180291"