Mine sisu juurde

Vahtsõq leheküleq

Vahtsõq leheküleq
registreeritud kasutajad (Käkitäseq) | robotid (Käkitäseq) | ümbersuunamised (Näüdätäseq)

7. lehekuu 2026

6. lehekuu 2026

5. lehekuu 2026

30. mahlakuu 2026

28. mahlakuu 2026

24. mahlakuu 2026

23. mahlakuu 2026

22. mahlakuu 2026

  • 14:4022. mahlakuu 2026, kell 14:40 Pekripärm (aol | toimõndaq) [1202 baiti] ~2026-24816-89 (arotus) (Vahtsõnõ leht: Pekripärm vai leevä‑pärmkottsiin (Saccharomyces cerevisiae) om kottsiin ja tuntuimb pärmseeni liik, midä pruugitas kääritamise, küpsetamise ning veinitüüstüse man. Pekripärmi raku omma tsõõriguq, läbimõõdugaq 5–10 mikromiitret. Pärmiq sigineseq pungumisegaq. S​accharomyces tähendäs kreekä keelen tsukrõsiint (saccharo „ tsukõr“ ja myces „siin“). Cerevisiae tähendäs ladina keelen „ollõst peri“. Pärmi päämine ülesannõq tahtan...) Märgüs: Visuaalmuudatus: ümberlülitus

20. mahlakuu 2026

  • 11:1520. mahlakuu 2026, kell 11:15 Johann Gutslaff (aol | toimõndaq) [940 baiti] ~2026-24150-84 (arotus) (Vahtsõnõ leht: Johann Gutslaff oll' baltis'aksa opõtaja ja kirämiis'. Tä sündü Hummogu-Pommerin Daberin (põraaignõ Poola liin Dobra) ja kuuli 11. urbõkuud 1657 Talliinan. Gutslaff om olnuq üliopilanõ Greifswaldi, Leipzigi ni Tarto ülikoolin. 1641. aastagast pääle tüüt' tä Urvastõn opõtajan. 1644. aastagal and' Gutslaff vällä raamadu „Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lie...)
  • 11:1120. mahlakuu 2026, kell 11:11 Steingrüberi Wilhelm Friedrich (aol | toimõndaq) [945 baiti] ~2026-24150-84 (arotus) (Vahtsõnõ leht: Wilhelm Friedrich Steingrüber (1761–1834) oll' Rannu kogodusõ opõtaja ja kirämiis'. Steingrüber sündü Thüringin ja käve Jena ni Leipzigi ülikoolin (1779–1782). Ta tull' 1786. aastagal Eestimaa kubermangu ni tüüt' kygõpäält kodooppajan. Ildampa sai timäst opõtaja (aastil 1804–1808 Torin ja päält tuud kooni surmani Rannun). Steingrüber tekk' kaastüüd aokirä „Beiträge“ man ja täl oll' kirävaihtus ...) alostõt päälkirä "Wilhelm Friedrich Steingrüber" all
  • 11:0620. mahlakuu 2026, kell 11:06 Seto lugõmik (aol | toimõndaq) [463 baiti] ~2026-24150-84 (arotus) (Vahtsõnõ leht: Seto lugõmik om vällä ant katõs osas, edimäne ilmu 1923. aastagal ja kand' nime „Seto lugõmik“, tõõnõ ilmu kats' aastakka ildampa nimega „Kodutulõ’“. Lugõmigu luumisõ tüükogo edemiis' oll' Jaan Ainelo (kooniq 1922. aastagani Jaan Bundberg) ja sekretär' Paulopriit Voolaine (kooniq 1921. aastagani Paul Friedrich Pedmanson). Lugõmikõ tsihis oll' setokiilse algharidusõ andminõ, a tiidmise perrä noid koolin pruuk'ma es naadaq.)
  • 11:0020. mahlakuu 2026, kell 11:00 Wastne Testament (aol | toimõndaq) [1730 baiti] ~2026-24150-84 (arotus) (Vahtsõnõ leht: „Wastne Testament“ (WT) om edimäne tävvesti lõunaeesti keelen kirja pant raamat. Teos ilmu 1686. aastagal Riian. Piibli ümbrepandjit oll' kats': esä ja poig, Andreas Virginus (1640–1701) ni Adrian Virginius noorõmb (1663–1706). WT tõõnõ trükk ilmu 1727. aastagal ja kolmas 1815. aastagal. 1857. aastagasaa trüküst pääle om mano võet ka „Vana Testamõndi“ psalmiq. Ildadsõmbaq trüküq parandasõq päämidselt õigõtkirjä. Perämäne WT v...)
  • 10:5120. mahlakuu 2026, kell 10:51 Agenda Parva (aol | toimõndaq) [1629 baiti] ~2026-24150-84 (arotus) (Vahtsõnõ leht: „Agenda Parva“ om edimäne lõunaeesti keelen trükit teksti sisaldav alal olõv raamat ja tuud või pitäq tarto kiräkeele algusõs. Teos tull' vällä 1622. aastagal Braunsbergin (põraaignõ Poola liin Braniewo) ja oll' kirotet Liivimaa pappõ tarbis. Raamadu päälkiri tähendäs „Väiko käsiraamat“. Sääl om katoligu liturgia man tarvitõt lausiid läti, tarto, poola ja s'aksa keelen. Teosõ sündümist tugõsi Tarto jesuii...)
  • 06:4320. mahlakuu 2026, kell 06:43 Afantaasia (aol | toimõndaq) [1174 baiti] ~2026-24102-15 (arotus) (Vahtsõnõ leht: Afantaasia om ajo esiqeräsüs, minkaq inemisel olõ-õi pildilist ettekujotust. Säändsed inemised ei saaq ette kujotada midägiq, midä nä õkvalt ei näeq. Näütüses nä ei saaq silmi ette kujotõllaq uma ligimädse sõbra nägo vai tutvat kotust. Siskiq nä mõistvaq näid asjo sõnnoga seletäq ja ärq teedäq, ja näide meelenpidämine om sama hää vai esiqkiq parõmb ku tõisil. Suurõmbjago afantaasiaga inemiisi eläseq harilikku elo. Sagõhõhõ nä panõ-iq...) Märgüseq: Visuaalmuudatus Muudatuse kontroll (viited) näidatud

19. mahlakuu 2026

18. mahlakuu 2026

17. mahlakuu 2026

16. mahlakuu 2026

14. mahlakuu 2026

11. mahlakuu 2026

9. mahlakuu 2026

  • 20:469. mahlakuu 2026, kell 20:46 Põrgupõḣa vahtsõnõ Vanapakań (aol | toimõndaq) [1768 baiti] 9io8 (arotus | kirotusõq) (Vahtsõnõ leht: '''"Põrgupõḣa vahtsõnõ Vanapakań"''' om eesti kirämehe A. H. Tammsaare (perisnimi Anton Hansen) viimäne romaań, mis ilmu 1939. 1940 sai kiränik taa iist Vabariigi Presidendi avvuhinna (II avvuhind).<ref>Meie Tammsaare. Kohtumisraamat kirjanikuga. A.H.Tammsaare muuseum, SA A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel, 2014.</ref> Romaańi päätegeläne om Jürka, vanapakań ja Põrgupõḣa talo vahtsõnõ perremiiś. Tää pruuv́ Maal elläq ja samal aol õ̭ndsas saiaq,...) alostõt päälkirä ""Põrgupõḣa vahtsõnõ Vanapakań"" all
  • 19:529. mahlakuu 2026, kell 19:52 Väiku printś (aol | toimõndaq) [978 baiti] ~2026-21926-33 (arotus) (Vahtsõnõ leht: "Väiku prints" (prantsusõ keeli "Le Petite Prince") om prantsusõ kirämehe Antoine de Saint-Exupéry 1943. aastagal vällä tulnuq teos. Raamat on tulnuq ringin 300 keeli. Jutusõst om tetüq mitu kohandusi, näütes raadio-,sõna- ja tandsotükk ja film. Prantsusõ aoleht Le Monde valõ tuu 1999. aastagal aastasaa 100 parõmba raamadu hulga. Eesti kiilde om raamat ümber pant 1960. aastagal Ott Ojamaa puult. Teos om ümber pant ka võro ja seto kiilde. '''Sisu''' Väi...) alostõt päälkirä "Väikü prints" all