Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmine

Läteq: Wikipedia
Eesti umavalitsusõq inne tallituspüürdmist
Eesti umavalitsusõq pääle 2017. aastaga tallituspüürdmist.

Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmine oll' umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ 2017. aastagal, minka sündüq paigapäälitside umavalitsuisi priitahtliguq ja pääle sunniduq kokkominemiseq, külänimmi ja maakunnapiire muutmisõq. Niimuudu jäi 213 Eesti umavalitsusõst alalõ 79, minkast 15 ommaq liinaq ja 64 vallaq.[1]

Tallituspüürdmisega panti pall'odõlõ küllile vahtsõq nimeq (suurõmb jago noist Saarõ- ja Võromaal), selle et üten umavalitsusõn ei toheq ollaq mitund küllä sama nimegaq[2]. Kokko sai vahtsõ nime 50 küllä, 9 küllä panti hoobis tõsõga kokko.[3]

Tallituspüürdmiisi mõtõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

2015. aastaga mahlakuun ammõtihe saanuq Rõiva Taavi tõõsõ valitsusõ tegemiisi kavan oll' ka tallituspüürdmine. 2016. aastaga urbõkuun saiõ hüvähüse tallituspüürdmise säädüsplaan, mink perrä pidi umavalitsusõn elämä vähämbält 5000 inemist, kuikiq valitus taht', et umavalitsuisin olnuq vähämbält 11 000 inemist[4].

Sündü paigapäälitside umavalitsuisi priitahtliguq ja pääle sunniduq kokkominemiseq, külänimmi ja maakunnapiire muutmisõq. Niimuudu jäi 213 Eesti umavalitsusõst alalõ 79, minkast 15 ommaq liinaq ja 64 vallaq.[1]

Tallituspüürdmise mõtõq oll' andaq paigapäälitside umavalitsuisilõ joudu mano, selle et ku inemiisi elli egäl puul esiq pall'o, oll' ka umavalitsuisil rahha, ammõtnikkõ ja teenüssit esiq pall'o ja mõni joud' rohkõmb ärq tetäq ku tõõsõq.

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti umavalitsuisi nimekiri, Eesti paigapäälide umavalitsuisi nimekiri, saisogaq 27.01.2022.
  2. Manoqpannus. Elondusütsüisi nimistü. Riigi Teataja.
  3. Teller-Sepä Kadri. Märkmiid tallituspüürdmise paprõ päält. Sirp, 24.11.2017. Pruugit 27.01.2022.
  4. Tallituspüürdmise säädüseplaani seletüskiri. Riigi Teataja. Pruugit 22.06.2022. lk 3 (eesti keelen)