Pokolduva

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Setomaa Seo artikli om
seto keeleh.

Pokolduva (vinne keeli Поколодово) om külä Setomaal, mis parhilladsõl aol jääs Vinne Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni. Pokolduva kuulus üteh tõisi selle kandi seto külliga Irboska nulka[1] ja Mõla kerigu ala[2].

Külä kõgõ tähtsämp pühä om mõlapäiv, miä om hainakuul edimäne pühäpäiv peräst piitrepäivä. Mõla kerkoh toimus Vaga Mõla Annuhvrele vai Onufrile pühendedü’ teenstüs ja ristikäük, rahvas korjuss umatsidõ matussidõ pääle. Varõmbalt oll kommõ, et peräst keriguaiga läts lähembide külli seto rahvas edesi Pokolduvva kirmassõhe.

Tsaariao lõpul käve Pokolduva Pihkva maakunna Irboska valla ala. Peräst Tarto rahulepingut 1920. aastagal sai Setomaa Eesti Vabariigi osast ni Pokolduva panti Petseri maakunna Vilo valla ala[3][4]. 1928. aastagal sudit siseministri, et mitu seto külänimmõ tulõ är’ muuta’ eesti kiräkeele perädsest; Pokolduva nimetedi’ taaga ümbrehe Tamme küläst[5]. 1944. aastagal võtt Nõukogodõ võim suurõ jao hummogupoolsõst Petserimaast Vinne NFSV osast ja Pokolduva jäi tuust aost pääle Petseri rajooni[6].

Jakob Hurda perrä elli 1902. aastagal Pokolduvah 82 inõmist[7]. Pääle Tõist ilmasõta nakas rahvast aigupite vähembäst jäämä ni 2001. aastaga Vinne rahvaloenduse aost oll küläh õnnõ üts elänik[8].

Viitõ'[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. Anti Lillak. Nulgad. - Setomaa, 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Tartu, 2009. Lk 321.
  2. Lea Teedema. Kirikuelu. - Setomaa, 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Tartu, 2009. Lk 329.
  3. Liivi Uuet (2002). Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Tallinn. Lk 35.
  4. Leo Reissar. Setumaa läbi sajandite. Petserimaa. 1996. Lk 198.
  5. Siseministri 6. novembri 1928 a. otsus Vilo valla külanimede muutmiseks. Riigi Teataja, nr. 92, 13. novembril 1928.
  6. Liivi Uuet (2002). Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Tallinn. Lk 79–80.
  7. Jakob Hurt (1919). Setukeste elukohad ja arv. Äratrük Dr. Hurti Setukeste laulude sissejuhatusest. Tallinn: Ülemjuhataja staabi kirjastus. Lk V, XVII.
  8. "Данные Всероссийской переписи населения 2002 года: таблица № 02c. Численность населения и преобладающая национальность по каждому сельскому населённому пункту. М.: Федеральная служба государственной статистики, 2004.