Piitrepäiv

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Setomaa Śoo artikli om seto keeleh
Apostli Piitre hoit käeh jumalariigi võt`ind.
Pühäse fragment.

Piitrepäiv om pühämehe ja usukannahtaja apostli Piitre mälehtüspäiv. Seto rahvakalendrih ja vanast (juuliusõ) kalendrist kinniq pidäjih õigõuso ker`kih om piitrepäiv 12. hainakuu pääväl. Gregoriusõ kalendri perrä peetäs piitrepäivä 29. piimäkuu pääväl.

Koh peetäs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Eestimaal peetäs piitrepäiva pääas`aligult lõunõhummogu-jaoh. Kroonigidõ ja vannu laula perrä või arvadaq, õt keskaol tiiti piitrepäivä inäbä. Setomaal om piitrepäiv olnuq väegaq suur pühä ja rahvakalendrih viil parhillaqki tähtsä praas`nik. Piitrepääväle om pühitset hulga tsässonit. Õgal puul piitrepääva-tsässonih peetäs taal pääväl pallust apostlidõ Piitre ja Paulusõ aust. Njoid apostlit om Petserimaal kummardõt inäb ku kümmet tõist apostlit, kukki kõiki apostlidõ mälehtüspäiv om kõõst üts päiv peräst piitrepäivä.

Piitre oll` suur pühämiis ka selle, õt timä käeh tiiti olõvat jumalariigi võt`mõq.

Piitre tuu om taiva hoitja hingli. Kykõ suurõmb hingli. Tidä vaija pallõlda, et tä taivaväräq vallalõ lasõsi. (Setomaa)

Piitrepäävä tsässon om Krivskah, Litovitsah, Muudovah, Simni-Porokih ja Väiko-Paatskohkah. Kunagi oll` ka Apolihhinah, Kaamenkah ja Rohidsah.

Ersädel, mokšadõl ja vindläisil om piitrepäiv tähtsäp pühä ku jaanipäiv.

Isuridõ ja vad`alaisi pedron praasnikkat om ütitse söögi-joogi kokkotuumisõgaq hoitnuq alalõ inäbä muistidsõ vakusõpraasnigu tunnusit.

Milles peetäs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Katõ apostli, Piitre ja Paulusõ mälehtüspäivä tiiti varahhitsõst ristiaost pääle ja peeti ni Rooma Impeeriumi hummogu- ku õdagujaoh.

Keriguperimüse perrä tapõti pühäq apostliq Piitre ja Paulus ütel pääväl. Piitre lüüdi alaspäidi risti. A Paulus oll` Rooma kodanik ja timmä saa-s risti pääl hukadaq. Paulusõl lüüdi mõõgaga pää maaha.

Arvatas ka, õt apostli Paulus tapõti õkva aas`tak aigu peräst Piitre ristilüümist, vai sis hoobiss kolmõ aas`taga peräst.

Piitrepäiv om köüdet ka naidõ katõ apostli säilmide ümbrematmisõgaq, miä oll' Roomah 29. piimäkuu pääväl 258 pKr. Aigupiteh läts` tuu as'a tähendüs häössihe ja manit päivä naati pidämä usukannahtajidõ Piitre ja Paulusõ hukkamisõ ütitsest mälehtüspääväst.

Peetripääväl tuleb sadu, kas palju või vähä, aga ike sadab. See on Peetri silmävesi, tämä poodi jalgupidi üles. (Kodavere kihlkund)

Kuis peetäs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Piitrepäiv oll` Setomaal tähtsä pühä ja õigõusu kerigu kombõ perrä peeti inne tuud päivä paarinädälist paastu - sis olõ-s lubat piimäsüüke süvväq.

Piitrepaast olõ-õs kimmäs paast. Üldäs, et soo om pühäle Piitrele jaq Jaanilõ, a maq arva, et soo om papõl esiq säet, et piimäkorjamises. Söödi kalla niq söödi piimä kaq. Suvinõ aig, määnestkiq nagrst-kapstast viil ei olõq. Mis saq tuu süüt? Soo paast ol'l kats nädälit inne piitrepäivä. (Setomaa)

Piitrepäävä k`auti ker`koh ja viidi andit, üts jago võeti peräst keriguaigu üteh matussidõ pääle, a anti ka sandõlõ.

Piitrepäävä viidi kerkohe piimä ja sõira. Ku papp arq pöhend, syss puul anti vaesilõ, tõõnõ pool toodi kodo. Süüdi ar. (Setomaa)
Rüäpõllu pääl lasti ka palvõ pittäq papil. (Setomaa)
Piitrepäävä tuudi papp küllä. Kari aeti kodo ja platsi pääle vällä. Papp pidi palvõ. (Setomaa)

Piitrepäävä tulti kokko ka kirmassihe ja oll` pääas`aligult tütriga kul`atamisõ aig.

Kirmaseid peeti igal pool kindlal päeval. Peetripäeval oli Kitses kirmask. (Setomaa)

Ku juhtu, õt jaanipäävä jäiq põllutöie vai mäntsegiq muu as`a peräst jaanikombõq pidämäldäq, peeti piitrepääväl suurõb praasnik ja tetti piitretuld.

Nižni Novgorodi preestri kaibusõh (1636. aas`tak) kaibatas naisi ja tütriga pidotamisõ üle tulõ veereh üüside jaanipääväst piitrepääväni.

Piitrepäävä tetti ka vanast Vilomäe pääl tuld, nigu jaanipäävälgi. Tunglit tuudi kodo ja panti kapstaida pistü maa sisse. Tulõ-õs süüjät kapstihe. (Setomaa)

Seto jaanitulõ-lauluh om mõttõ kõrdaminõ piitretulõ kotsilõ.

Sis jää õks miq jaanitulõlõ,
saa õks miq jaanisaule.
Lää õks miq piitre pinolõ,
kuqu õks miq valul kul`atama.

Sama sääne mõtõh om kirja pant ka Järva-Jaani kihlkunnast.

Perenaesed, naesukesed,
tulge jaaniste tulele,
peeterille paiste'elle.
Tulge tulda hoidemaie.

Võromaal olõ-s piitrepäävä lubat ruka tetäq.

Piitrepääväl es tohi kuhja luuva. Ku kuhja luut, sis lüü pikne kuhjale sisse! (Rõugõ kihlkund)

Lätläisil ommaq keeledüq tõõsõki tüüq, päivä kutsutas ka piksepääväst.

Piitrepäävägaq omgi käeh ka suur suvi ja sagõhhõhe tulõvaq sis kõkõ kuumõbaq ilmaq.

Piitrepäävä jääs puukuur` kinni.

Pikne põrotas paiukoorõ vallalõ, Jaan’ jakkas kin’ni ja Piitre pit’sitäss perägiq. (Setomaa)

Tarto liina päiv[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tarto liina vapp

Tarto liina päivä peetäs liina apostlidõ Piitre ja Paulusõ aust 29. piimäkuu pääväl 2003. aas`tagast pääle. Usukannahtajaq Piitre ja Paulus oll`iq keskao Tarto kaitsõpühäguq, kink võt`i ja mõõk om noq liina vapi pääl.

Kirändüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • "Peetriapäev (29. VI)", raamaduh "Eesti rahvakalender" IV, "Eesti Raamat", 1985, kokko säädnü Hiiemäe Mall
  • "Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse püha ehk piitrepäiv", raamaduh "Setomaa tsässonad", Greif, 2011, kokko säädnüq Raudoja Ahto ja Mekäläineni Tapio

Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]