Sibula Jaan
Sibula Jaan (Jaan Sib(b)ul alias Ivan Narodny, J. Talune, sündünüq 11. märtekuu pääväl 1869 Vilustõn, koolnuq 23. süküskuu pääväl 1953 Sharonin Connectitcutin Ameerikan) oll' Võromaalt peri eesti kirämiis, perimüsekorjaja ja riigipüürdjä.
Veriora lähkül sündünüq Sibula Jaan sai suurõmba tuntusõ Ameerikan, kon tä kand' nimme Ivan Narodny. Eestin olõ-õi timmä seeniqaoniq hinnat. Sibula Jaan käve läbi Lenini, Stalini, Gorki Maksimi, Tolstoi Levi, Twaini Margi, Roerichi Nikolai ja väega pall’odõ tõisi maailma näko kujondanuisi inemiisiga.[1]
Elolugu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Varahanõ elo
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Sibula Jaan sündü nimega Jaan Sibbul 1869. aastagal Vilustõ külän Veriora vallan aidamehe pujas. Tä oll' Sibula Jaani (1840–1920) ja Ao Madli (1830–1919) poig.
Pääle Räpinä kihlkunnakoolin ni Võro kreisikoolin opmist läts tä Võrolõ ja tüüt' raamadupoodin.
Koolitõt Eesti Selts ja noorõmehe igä
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]1893. aastal võeti Sibula Jaan, karskusõpidäjä ni kasvosüüjä, Koolitõdu Eesti Seldsi liikmõs. Tälle miildü mitmõsugudsõq as'aq, näütüses tehniga, rahvalauluq, pilditegemine. 1894. aastagal asut' tä Võrolõ liina edimädse pilditüükua, mink tä joba järgmädsel aastagal Tartohe ümbre vei ja sinnäq mano mehaaniga, elektrotehniga, galvaaniga ja tsinkograafia tüükua tei.
1896. aastagal võtt' Jaan naasõs Pauline, kiä oll' veskiomanigu Viiandi Kaarli tütär. Jaan ollõv sääl veski man mitmõq tüükuaq käümä pandnuq.
Ildampa võtiq võimuq Sibula Jaani kinniq, ku tä ollõv tahtnuq Tšiili ja Vinnemaa jaos parõmbit rahhu, peesosit ni ruubliid tetäq, selle et nuuq olliq kerge perrä tetäq. Inne naidõ Vinne riigile pakmist tekk' meistrimiis üte jao kolmõruubliliidsi hindä jaos. Jaani past' kohto käest Jaani esä, kiä ütel', et tä poig om pääst ull', tä tundõv huvvi lindämise vasta ja taht tegeligult arsti perräkaemist. Peterburgist uurmisõ alt tull' Jaan tagasi diagnoosiga, et tä ei olõq terveq, a haigõ kah mitte. Uurmisõ aol tä lugi pall'o ja harisi hinnäst.
Välämaa käümiseq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]1904. aastagal oll' tä Berliinin ja ütel' paigapäälsiile Vinnemaalt peri inemiisile, et tä om poliitiga peräst Jurjevi ülikoolist vällä arvat tudõng. Sääl võtt' tä hindäle vahtsõ nime Ivan Ivanovitš Narodnõi, miä ildampa Ameerikan Narodnys sai. Tä nakas vällä andma sotsialistlikku aokirjä. Tä es olõq vägivaldsõ riigipüürdmise puult, selle et "eesti rahvas on põhjusmõtteliselt kõik üks vaene töörahvas, kellel ei ole adeli seisust ega seda niinimetatud „Bourgeoisid““.
1905. aastagal läts tä Vinnemaal tagasi ja tekk' ütist tüüd verevide aokiräga Novaja Žizn. Narva sotsiaaldemokraadiq valliq Sibula Jaani hindä võitluspargi juhis ja saatsõq timä Tamperre verevide konvõrentsile. Sääl näkk' tä ka Leninit ja Stalinit.[2]
Kirändüs
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kitveli Toivo "Kolm nimme – üts miis". Külim 2017.
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ Ilvese Aapo: Aoluku mõotanu võrokõnõ. Uma Leht, 21.12.2017. Pruugit 10.05.2022.
- ↑ Kitveli Toivo: Jaan Sibul/J. Talune/Ivan Narodny. Vikerkaar 06.2017. Pruugit 11.05.2022.