Mine sisu juurde

Lenini Vladimir

Läteq: Wikipedia
Lenini Vladimir

Владимир Ильич Ленин


Sündünüq22. mahlakuu päiv 1870
Simbirsk, Vinnemaa
Koolnuq21. vahtsõaastakuu päiv 1924
Gorki, Vinnemaa
Ammõtpoliitik, revoluts'onäär


Lenini Vladimir (vinne keelen Владимир Ильич Ульянов (Ленин)) sündü 22. mahlakuu pääväl 1870 Simbirskin ja oll' Vinnemaa poliitik ja riigipüürdjä, tä oll' Rehekuu revolutsiooni kõrraldaja, NSVL edimäne valitsuspäälik ja leninismi luuja. Tä naanõ oll' Krupskaja Nadežda ja latsi näil es olõq.

Lenini esä oll' kalmõkk, kel võidsõ ollaq ka tśuvassi juuri, imäpoolinõ vanaesä Blanki Israel oll' juudi rahvusõst ja vanaimä Grosshopfi Anna oll' roodsi-śaksa hõimost.

1887 joulukuun oll' üliopilasmäss, Lenini Vladimir oll' sääl osalinõ ja selle tulliq täl Kaasani ülikoolin pahandusõq nink tä oll' sunnit säält ärq minemä.

1900 lätś Uljanov välämaale ja elli sääl Sveidsin, Inglüsmaal, Austria-Ungarin ja Prantsusmaal. Sääl ilmu tä raamat (päälkiri oll' „Midä tetäq?“ ja ilmu 1902 aastal) mink kirotaja nimi oll' edimäist kõrda Lenin.

1903 aastast pääle oll' tä üts inämbläisi päälik.

1918 tulist' Sotsialiste-Revolutsionääre Partei liigõq Kaplani Fanny Leninit kolm kõrda ja et tä es lääq haigõmajja, oll' tä peränotsan ärq hälvät.

Lenini Vladimir kuuli 1924. a. vahtsõaastakuun, tä iho balsameeriti ärq ja om Moskvan Vereväl Platsil mausoleumin.

Kommunistõlõ om Lenini Vladimir iidol seo ilma aoni.