Berliin

Berliin
Maa: S'aksamaa
Suurus: 892 km²
Elänikke: 3 596 999 (2022)
Kon Berliin Õuruupa Liidon ja S'aksamaal om

Berliin om S'aksamaa pääliin ja riigi kõgõ suurõmb liin. Sääl eläs 3,5 milľonit inemist. Berliin om suurusõ poolõst kõgõ suurõmb liin Õuruupa Liidon päält tuu, ku Ütiskuningriik ÕL-st vällä astõ. Berliin om Hummogu-S'aksamaal, Kesk-Õuruupa tasamaal, umbõs 70 kilomiitret Poola piirist õdagu poolõ. Berliin om jaet 12 liinajaos. Liina suurus om 892 km².

Liinast lätt läbi Spree jõgi, miä juusk Havelihe. Liina piire sisse jääseq ka järveq õdagun ja lõunõhummogun, kõgõ suurõmb om Müggelsee. Nii kolmasjago liina ommaki järveq, jõõq, pargiq ja mõtsaq.

Aolugu

Nimi ja vanõmb aolugu

Põh'ahummogu-S'aksamaal, kon Berliin om, ommaq aoluulidsõlt elänü slaavi rahvaq ja slaaviperätsit nimmi om sääl nätäq seoniq aoniq. Õdaguslaavi tüvi berl-/birl- om tähendänüq suud.

Katõsttõistkümnest Berliini liinajaost viiel om slaavi keelest saad nimi: Pankow, Steglitz-Zehlendorf, Marzahn-Hellersdorf, Treptow-Köpenick ja Spandau.

20. aastagasada

Berliini müür 1986. aastaga

Päält tõist ilmasõta oll' Berliin jaet katõs poolõs, Hummogu-Berliin oll' Nõvvokogoliido käen, Õdagu-Berliin Õdagu poolõ käen. Õdagu-Berliini ümbre ehitedi 1961. aastaga Berliini müür. 9. märtekuu pääväl 1989 läts katõ poolõ piir jälq vallalõ ja 1990. lõppi katõs poolõs jagaminõ ärq.