Mine sisu juurde

Keilä

Läteq: Wikipedia
(Ümbre saadõt artiklist Keila)
Keilä

Keilä keskliin
Keilä keskliin
Keilä lipp Keilä vapp
Keilä lipp Keilä vapp

Maakund: Harjomaa
Suurus: 11,22[1] km²
Elänikke: 10 044[1] (01.01.2020)

koordinaadiq: 59°25′ N 24°27′ E
Keilä
Kon Keilä Eestin om

Keilä (eesti keelen Keila) om liin ja umavalitsusütsüs Harjo maakunna õdaguosan Keilä jõõ veerehn, Talliinast 25 km lõunaõdagun. Liin oll üteliidsi aastagil 1992-2017 Keilä valla keskus.

Keilä piirnes põhahummogunukast Harku valla Kumna küläga, hummogun Saue valla Valingu küläga, lõunõn Õdagu-Harjo valla Ohtu ja Kulna küläga, lõunõn ja õdagun Õdagu-Harjo valla Niitvälja küläga ja põhan Õdagu-Harjo valla Valkse ja Tõmmiku küläga. Keilä hummogupiir lätt suurõmbalt jaolt müüdä Keilä jõkõ.

Keilä rahva hulk 2018. aastaga algussõ saisoga oll’ 9910. Liin om rahva hulgalt Harjo maakunnan Talliina ja Maardu perähn kolmas.

Edimäst kõrda nimmati Keilät kirotõduin papõrin 1241. aastagal. Keilä sai Liivi sõa aigo tõsitsõhe kannahtaq ja perähn sõta jäi Keilähe õnnõ kerigukülä. 1925. aastagal sai Keiläst allõv ja 1938. aastagal kolmanda astmõ liin.

Keilä oll’ keskaol lähkümbä piirkunna põllumajanduslik keskus. 20. aastagasaa alostusõn arõsi sääl rõivatüüstüs ni Nõvvokogoliido aol ülene tüüstüstuutminõ. Seo ilma aigo ommaq kõgõ suurõmbaq tüüandjaq AS Harju Elektr, Ensto Ensek AS ja AS Draka Keila Cables.

Nimmamist väärt hoonõq om Keilä kerik, miä om Harjomaa kõgõ suurõmb keskao maakerik ja mink kerigutorn om Põha-Eesti maakerikidõ hulgahn üts kõgõ korgõmb (50 miitrit). Keilän oll’ vasalliliin, minkast ommaq seo ilma aigo alalõ õnnõ liinamüürüq. Keilä mõisa oll tähtsä Liivi ordo tugipunkt Talliina ümbrekunnan. Pääle 1989. aastakka om mõisa päähuunõn Harjomaa muusõum.

Liinast lätt läbi Talliina–Keilä raudtii, miä hargnõs sääl Paldiski ja Riisipere liinis. Raudtiijaam om peri 1870. aastagast.

Keilä om 1241. aastaga raamatun kirotõt Keikæl. Seo kuuldu arvadaq nii ku Keikälä vai Keikala. Nimi om nüüd lühemb. Nime tähendüs olõ-õi selge. Soomõ keele õdagumurdõn tähendäs käikäle vai käikälä tükkü vai ossa. S'aksa keelen om Keilä nimi olnu Kegel, vinne keelen Кегель.

Keriguopõtaja Anton Heidrich (1659-1692) and’ leerioppust. Tuu mano käve lugõma opminõ ja katõkismusõ ja kerigulaulõ opminõ. 1724. ehitedi keriguopõtaja maja mano kuul. 1820. aastagal võtt’ keriguopõtaja Otto Reinhold von Holtz tüüle kats oppajat, kiä naksiq kihlkunnan lugõmist oppama.

Inneskidsel Keilä jõõ saarõl om Jõõpark, tuu om luudusõkaitsõ all. Tõõsõq liina tähtsäq pargiq ommaq Keskpark ja Pedästik, miä om Keilä algkooli huunõ takan.

Liina õdaguosan om Keilä tammistu. Liina piirin kasus Liivamulgu tamm, miä om luuduskaitsõ all. Viil om luuduskaitsõ all 150 aastaga vannu Lumbi katai.

  1. 1,0 1,1 Statistikaamet. 2020. RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. haldusjaotus seisuga 01.01.2018. Pruugit 26.11.2020. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U


Eesti liinaq

Abja-Paluoja | Antsla | Elvä | Haapsalu | Jõgõva | Jõhvi | Kallastõ | Karksi-Nuia | Kehrä | Keilä | Kilingi-Nõmmõ | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kurõssaarõ | Kärdlä | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvii | Mõisakülä | Narva | Narva-Jõõsuu | Otõmpää | Paidõ | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärno | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpinä | Sauõ | Sillamäe | Sindi | Suurõ-Jaani | Talliin | Tamsalu | Tapa | Tarto | Tõrva | Türi | Valga | Viländi | Võhma | Võro