Germaani keeleq

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
* Germaani keeleq Õuruupan: * Õdagugermaani keeleq * alams'aksa kiil * inglüse kiil * friisi kiil * hollandi kiil * skoti kiil  * s'aksa kiil * Põh'agermaani vai skandinaavia keeleq * Hummoguskandinaavia keeleq  * roodsi kiil  * taani kiil * norra kiil * Õdaguskandinaavia * islandi kiil * fääri kiil

Germaani keeleq ommaq keelerühm indoõuruupa kiilkunnan. Suurõmbaq keeleq ommaq inglüse (umbõs 380 miljonit imäkeelist kõnõlõjat) ja s'aksa (umbõs 100 miljonit imäkeelist kõnõlõjat).

Germaani keeleq ommaq arvadaq peri germaani algkeelest, midä germaanlasõq kõnõliq umbõs 1500 aastakka tagasi ravvaaol Põh'a-Õuruupan.

Germaani keelil om kolm alarühmä: põh'agermaani, õdagugermaani ja hummogugermaani.

Põh'agermaani keeleq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Põrõldsõq põr'agermaani vai skandinaavia keeleq ommaq tegünüq vanapõh'a keelest, miä jagosi kolmõs päämurdõs – hummoguskandinaavia (roodsi, taani, norra keeleq), õdaguskandinaavia (islandi, fääri) ja välläkoolnus vanagutni keeles, midä kõnõldi Ojamaa saarõ pääl.

Vanaq norra asuniguq veiq hummogiskandinaavia murdõ Islandilõ ja Fääri saari pääle umbõs 800. aastagal. Seo ilma ao skandinaavia keelist om islandi kiil kõgõ rohkõmb vanapõh'a keele muudu.

Viil keskaol saiõq skandinaavlasõq ütstõõsõst küländ häste arvo, taad peeti ka ütes keeles – dǫnsk tunga (taani kiil) vai norrœnt mál (Põh'a kiil). Aigopiten lätsiq keeleq egäüts' rohkõmb esimuudu. Kirotadust tekstist saavaq taanlasõq, ruutslasõq ja norrakõsõq inämb-vähämb arvo, kõnõst arvosaaminõ olõnõs kõnõlõja murdõst.

Vanna gutni kiilt kõnõldi Ojamaa saarõ pääl ja mitmõn paigan hummogu puul, kon vanaq viikingiq elliq.

Kõnõlõjaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kiil Kõnõlõjit Ammõtlinõ staatus
roodsi 9 200 000 Roodsi, Soomõ, Õuruupa Liit, Põh'amaiõ Nõvvokogo
taani 5 600 000 Taani, Fääri saarõq, Õuruupa Liit,  Põh'amaiõ Nõvvokogo
norra 5 000 000 Norra, Põh'amaiõ Nõvvokogo
islandi 358 000 Island
fääri 90 000 Fääri saarõq
Kokko 20 248 500

Keelenäüdüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kiil Lausõq
võro (näüdüslausõ) Piimäkuu lõpun oll' niiskõ, hall suvõpäiv
roodsi Det var en fuktig, grå sommardag i slutet av juni.
taani Det var en fugtig, grå sommerdag i slutningen af juni.
norra bokmål Det var en fuktig, grå sommerdag i slutten av juni.
norra nynorsk Det var ein fuktig, grå sommardag/sumardag i slutten av juni.
islandi Það var rakur, grár sumardagur í lok júní.
fääri Tað var ein rakur, gráur summardagur síðst í juni.

Õdagugermaani keeleq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vereväst joonõst alapoolõ jääväq õdagugermaani keeleq

Õdagugermaani keele kõnõlõjit om kõigist germaani keelist kõgõ rohkõmb. Õdagugermaani keeli hulgan ommaq näütüses inglüse, s'aksa, friisi ja hollandi keeleq.

  • inglüse-friisi keeleq
    • inglise/anglikaani keeleq
      • inglüse kiil
      • skoti kiil
    • friisi kiil
      • õdagu-friisi kiil
      • hummogu-friisi kiil
      • põh'a-friisi kiil
  • alamsaksa kiil
  • alamfrangi kiil
    • afrikaani kiil
    • hollandi kiil
      • flaami kiil
  • ülemsaksa kiil
    • s'aksa kiil
    • baieri kiil
    • letseburgi kiil
    • jidiši kiil

Keelenäüdüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

võro (näüdüssõna) inglüse s'aksa hollandi
veri blood das Blut bloed
luu bone der Knochen been
aivõq brain das Gehirn hersenen
põsk cheek die Wange wang
rõnd chest die Brust borst
lõug chin das Kinn kin

Hummogugermaani keeleq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Hummogugermaani keeleq olliq gooti, vandaali, burgundi ja krimmigooti, miä ommaq kõik vällä koolnuq. Õnnõ gooti keelest om alalõ mõni kirälik jälg.