Asõrbaidžaan

Asõrbaidžaan

[[{{{Vapp'}}}|100px|Asõrbaidžaani vapp']] Asõrbaidžaani lipp Asõrbaidžaani vapp
Riigi tunnuslausõq: {{{Tunnuslausõq}}}
Riigikiil'	{{{Riigikiil'}}}
Pääliin	Bakuu
[[{{{Riigitüübi pää}}}]]	{{{Riigipää}}}
Pääministri	{{{Pääministri}}}
Suurus  - Kokko  - % vett	maailma maiõ hulgan {{{Suurusõ perrä}}} 86 600 km² {{{Vett}}}
Rahva hulk  - Kokko  - Tihehüs	maailma maiõ hulgan {{{Rahva hulga perrä}}}. {{{Rahva hulk}}} {{{Tihehüs}}}/km²
Hindäperi {{{Hindäperi-1}}}	{{{Hindäperi-2}}}
Raha	{{{Raha}}}
Aovüü  - suvõaig	{{{Aig}}} {{{Suvõaig}}}
Riigihümn'	{{{Riigihümn'}}}
Internetitunnus	.az
Telefonikuud'	{{{Telefonikuud'}}}

Asõrbaidžaan vai Asõrbaidžaani Vabariik (asõrbaidžaani keelen Azərbaycan Respublikası) om hindäperi riik Õuruupa ja Aasia piiri pääl Taga-Kaukaasian. Asõrbaidžaanist hummogu poolõ jääs Kaspia meri, Vinnemaa Dagestani Vabariik põhja, Gruusia põh'aõdaguhe, Armeeniä ja Türgü õdaguhe, Iraan lõunõhe. Asõrbaidžaani pääliin ja kõgõ suurõmb liin om Bakuu.

Asõrbaidžaan om unitaarnõ semipresidentaalnõ vabariik. Asõrbaidžaanil ommaq diplomaatilidsõq sidemeq 182 riigigaq ja om Ütistünüisi Rahvidõ, Õuruupa Nõvvokogo ja OSCE liigõq.

97% rahvast ommaq muslimiq, kuiki riigiusko Asõrbaidžaanil olõ-õiq.

Asõrbaidžaan om kasujamaa ja om inemisearõngu indeksi poolõst maaiman 91. Vahtsõnõ Asõrbaidžaani Partei om võimu man olnuq 1993. aastagast pääle, näile om süüs pant autoritaarõt võimukõrraldust. Meediävabahus om piirat.

Asõrbaidžaani pääliinan Bakuun om sündünüq Rutigu Emil.

Kaeq viil

• Mägi-Karabahhi tülü