Mägi-Karabahhi tülü

Hellepruuniga om märgit Mägi-Karabahhi ala

Mägi-Karabahhi tülü om maavaiõlus Armeeniä ni Asõrbaidžaani vaihõl. Mägi-Karabahhin eläs rohkõmb armiinläisi, agaq oll' nõvvokogo ajal Asõrbaidžaani all. Armiinläseq võtsõq Mägi-Karabahhi umalõ 1987-1994 kestnüq tapõlusõn. Inämbjaolt ei olõq ütskiq riik tunnistanuq Mägi-Karabahhi ärq võtmist. Ildampa om Mägi-Karabahh jäänüq katõ riigi tülüküsümüses.

Tülü alõng

Nõvvokogoaja lõpun saiõq vähembüsrühmäq jälkinaq tähtsammbäs.

3. urbõkuu pääväl 1987 saatsõ armeeniä kiviuurja ni aoluulanõ Ayvazyani Suren toonadsõlõ Novvokogo Liido riigipääle kirjä, kon meelüskeli tälle Armeeniä rahva aoluulidsõst õigusõst Mägi-Karabahhilõ. Põimukuun saatsõ 75 000 armiinläst ka palvõkirjä samal teemal.

Sõda

Kaeq Mägi-Karabahhi sõda 1992–1994

Tävvemõõdulinõ sõda naas pääle 1992. aastagal. Armeeniä saatsõ kipõstõ umaq meheq Mägi-Karabahhi. Jo sõa edimädsel aastagal sai päält 100 lihtinemise hukka.

Rahuleping tettiq 1994. aastagal. Kokko kuuli ligi 30 000 inemist.