Mägi-Karabahhi tülü

Mägi-Karabahhi tülü om maavaiõlus Armeeniä ni Asõrbaidžaani vaihõl. Mägi-Karabahhin eläs rohkõmb armiinläisi, agaq oll' nõvvokogo ajal Asõrbaidžaani all. Armiinläseq võtsõq Mägi-Karabahhi umalõ 1987-1994 kestnüq tapõlusõn. Inämbjaolt ei olõq ütskiq riik tunnistanuq Mägi-Karabahhi ärq võtmist. Ildampa om Mägi-Karabahh jäänüq katõ riigi tülüküsümüses.
Tülü alõng[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Nõvvokogoaja lõpun saiõq vähembüsrühmäq jälkinaq tähtsammbäs.
3. urbõkuu pääväl 1987 saatsõ armeeniä kiviuurja ni aoluulanõ Ayvazyani Suren toonadsõlõ Novvokogo Liido riigipääle kirjä, kon meelüskeli tälle Armeeniä rahva aoluulidsõst õigusõst Mägi-Karabahhilõ. Põimukuun saatsõ 75 000 armiinläst ka palvõkirjä samal teemal.
Sõda[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Kaeq Mägi-Karabahhi sõda 1992–1994
Tävvemõõdulinõ sõda naas pääle 1992. aastagal. Armeeniä saatsõ kipõstõ umaq meheq Mägi-Karabahhi. Jo sõa edimädsel aastagal sai päält 100 lihtinemise hukka.
Rahuleping tettiq 1994. aastagal. Kokko kuuli ligi 30 000 inemist.