Maailm

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Maailm om kõik tuu kokko, miä olõman om. Kitsambalt mõtõldas maailma all kõkkõ tuud, miä Maa pääl olõman om.

Luudus[toimõndaq]

Võromaa luudus Haanin

Ku mi hindä ümbre kae, näemiq, et taivan paistus päiv vai kuu, vai ommaq sääl pilveq. Maan kasussõq hainaq, puhmoq ja puuq. Maa ja taiva vaihõl liigus tuul, satas vihm ja lumi. Kon om pall'o puid, tuu om mõts, kon kasusõq hainaq, om hainamaa, niit vai nurm, kon maa om likõ, om suu. Mõni kotus om korgõmb, tuu om kink vai mägi, mõni om jälq madalamb ja tuu kutsutas oros. Orgõ sisen võivaq ollaq järveq vai juuskõ jõõq. Jõõq kandvaq uma vii tõistõ jõkkõ vai järve, ja lõpus joud tuu vesi merde, miä om üts väega suur vii kogo, kon tõist viirt näeki-iq.

Kahr

Kõgõ tuu keskel juuskvaq ringi eläjäq, lindasõq tsirguq ja mutugaq, ujosõq kalaq. Ka inemine om hindäle löüdnüq elokotussõq. Ku tuu om väikene, om tuu külä, ku joba inämb inemiisi kõrvuisi majjon eläs, sõs om tuu alõvik vai allõv. Liinan eläs niipall'o inemiisi, et nuuq kõik ütsütte tunnõ-iq.

Miiq maal om tõnõkõrd peris külm ja satas lummõ. Tuu aig om talv. Ku lumi ärq sulas ja hainaq-puuq haljas lääväq, om kevväi. Suvõ lämmäga kasussõq näide viläq täüs. Sügüse lätt jälq külmembäs, puiõ leheq satassõq maaha ja hainaq kuiossõq ärq. Sõs tulõ jälq talv ja kõik nakkas otsast pääle. Sääne om elo miiq maal.

Muiõl maiõl või elo ollaq hoobis tõistsugumanõ. Mõtsan võivaq kassuq tõistsugutsõq puuq ja juuskõ ringi tõõsõq eläjäq, jõõq võivaq ollaq suurõmbaq ja kipõmbaq, mäeq kivitseq ja korgõmbaq näist ommaq miiq Munamäest iks kümnit kõrdo korgõmbaq. Ilman om kotussit, kon nii kavvõhe ku silm näge kasus õnnõ hain vai lajutas liiv. Põh'a- ja lõunõnabal om õnnõ ja lumi, lämmäl maal jälq sata-iq ilmangi lummõ.

Maakerä

Miiq elä üte suurõ kerä pääl, midä maakeräs kutsutas. Suurõmbat jako tuust keräst katt vesi. Tuu vii sisen om kuus suurt maisõmaa tükkü: Afriga, Antarktiga, Austraalia, Õuraasia, nink Lõunõ- ja Põh'a-Ameeriga. Miiq elä Õuraasia maisõmaa pääl Õuruupa maailmajaon. Maisõmaiõ vaihõl ommaq suurõqmereq: Atlandi suurmeri, India suurmeri, Lõunõ-Iämeri, Põh'a-Iämeri ja Vaiknõ suurmeri.

Maakerä saisa-iq paigal, a püürdles tele ümbre, miä lätt läbi põh'a- ja lõunõnaba. Maa ümbre tiirotas Kuu ja ütenkuun tiirotasõq nääq Päävä ümbre. Ilmaruumin liigus ringi viil tõisigi hod'otähti ja peristähti.

Inemine[toimõndaq]

Inemise iho[toimõndaq]

Inemine om üts ummamuudu elläi. Tä kõnd' katõ jala pääl, tege ummi kässiga tüüd, timä pää sisen liigussõq mõttõq ja tõisi inemiisiga saa tä kõnõldaq.

Inemise iho suurõmbaq jaoq ommaq pää, kihä, käeq ja jalaq. Pää sisen om ai, pää külen nägemise, kuulmisõ, haisutundmisõ ja maitsmisõ riistaq. Kihä sisen saisvaq süä, täü ehk kops ja muu sisekund.

Et inemisel hing sisen püsünüq, piät tä süümä ja juuma, niguq tõsõkiq eläjäq. Niisamatõ piät tä hõngu tõmbama.

Söögi saamisõs haritas põldu, kasutõdas puu- ja köögiviljo, peetäs eläjit ja püvvetäs kalla. Innembide oll' väega tähtsä viil jahipidämine ja mõtsast marjo-siini korjaminõ. Põllu pääl kasutõdas miiq maal hariligult rüki (noist saa leibä), kesvi, kaaro, nissu ja kardohkit. Mõnõl tõõsõl rahval om päämäne süük jälq riis vai mais. Lehm and meile piimä, kana luu munnõ ja tsiast saa lihha.

Ku inemine sünnüs, mõista-iq tä kävvü ei kõnõldaq ja süü õnnõ imä piimä. Mõnõaastagadsõlt opp' tä käümä ja kõnõlõma. Umbõs 20-aastagadsõlt and inemine täüsmehe vai naasõ mõõdo vällä. Ärq vanas jäien jääs timä nägemine ja kuuldminõ kehvembäs ja liikminõ lätt vaivalidsõmbas. Hariligult 70-80-aastagadsõlt koolõs inemine ärq.

Inemise vaim[toimõndaq]

Kultuur[toimõndaq]

Inemine saa mõtõldaq mõttit ja tõisi inemiisiga saa tä kõnõldaq. Tuu jaos tarvitas tä kiilt. Kiili om ilman pall'o ja üts inemine või ka mitond kiilt kõnõldaq. Inemise elo käü määntsidegi kumbidõ perrä. Pall'oq inemiseq pidäväq midägi ka pühäs vai uskvaq minkagi sisse.

Kunst[toimõndaq]

"Mona Lisa", üts kuulsampi maalõ

Et elo lõbusamb olõssi, ommaq inemiseq loonuq pall'o laulõ, tandsõ, pillilukõ, nääq joonistasõq pilte, tegeväq tiatrit ja filmõ.

Tiidüs[toimõndaq]

Üts jago inemiisi taht väega teedäq saiaq, kuis as'aq maailman tegeligult ommaq. Nääq uurvaq ja puurvaq, ja ku midägi säänest vällä märkväq, midä kiäki tõnõ inne olõ-iq tiidnüq, a midä sõski tõsõq tuu ala as'atundjaq õigõs pidäväq, sõs tuu om tiidüs.

Tiidüisi om mitmõsugumaidsi. Luudus- ja täppistiidüseq (füüsiga, matõmaatiga, keemiä, elotiidüs, maatiidüs jne.) uurvaq luudusõ kõgõ ületsempi säädüisi. Humanitaartiidüseq (keeletiidüs, aolugu, filosoofia jt.) uurvaq inemise vaimumaailmaga köüdet asjo. Ütiskunnatiidüseq (sotsioloogia, õigustiidüs, majandustiidüs jt.) uurvaq tuud, kuis as'aq ütiskunnan käüväq. Arstitiidüs uur, kuis inemiisi terves tetäq ja näide tervüst hoitaq.

Meelelahotus[toimõndaq]

Jalgpall pakk väega pall'odõlõ inemiisile lõpo

Nii väiksile ku suurilõ inemiisile miildüs mängi. Sakõstõ tahtvaq nääq proovilõ pandaq, kiä om tugõvamb, kipõmb vai osavamb. Tuu jaos ommaq vällä märgitüq mitmõq mõõdovõtmisõ moodoq ja peetäs võigõluisi, nt. spordivõigõluisi.

Inemine ja tõõsõq inemiseq[toimõndaq]

Hariligult elä-iq inemine ütsindäq. Tälle kõgõ ligemb om uma pereq. Uman elopaigan putus tä kokko viil tõisiga ja ku täl om noidõga pall'o ütist, ku tä kõnõlõs samma kiilt ja tege asjo sääntside kumbidõ perrä nigu tõsõqki, om tä osa mõnõst hõimost vai rahvast. Ao kestel ommaq rahvaq hindä vaihõl maaq ärq jaganuq. Tuu jaos om pall'o sõto maaha peet ja mõnda peetäs viil täämbäpäivigi. Umal maal ommaq elo kõrraldamisõs luuduq riigiq, kon elo käü kimmä kõrra perrä. Hariligult massvaq kirjä pant säädüseq, ku inemiseq tüllü püürdväq, peetäs kohut ja mõistõtas õigust, latsilõ andas tiidmiisi koolõn, tervüst praavitõdas haigõmajjon, kõrda pidäväq kõrravalvjaq (politseiniguq) ja pätiq pandas vangi.

As'aq[toimõndaq]

Et umma ello parõmbas, kergembäs ja põnõvambas tetäq, om inemine vällä märknüq ja valmis tennüq mitmõsugumaidsi asjo. Ihol avitasõq lämmi püssüq rõivaq, jalgo kaitsvaq kängitsäq ja pääd kübäräq. Noid kannõtas mitte õnnõ lämmä, a ka tuuperäst, et ilosamb ja muudsamb vällä nätäq.

Ega päiv tarvitamiq anomitkaussõ, taldrekka, kruusõ, pato, pangõ jt. - nink söömiq kahvli, väidse ja luitsaga. Tarõn istumiq tooli pääl, söömiq lavva takan, makamiq sängün ja rõivit hoiamiq kapin.

Talohuunõq Võromaal

Väega tarvilidsõq ommaq egasugutsõq huunõq: elomajaq, laudaq, vabrikuhuunõq, poodiq jne. Huunin elämiq esiq, elässeq eläjäq, hoiamiq asjo, teemiq tüüd, käümiq tõisi inemiisiga kokko saaman ja kunsti kaeman. Ütest paigast tõistõ liigutas hariligult teid pite.

Ku vanast oll' vaja ütest paigast tõistõ minnäq, sõs minti jalaga vai hobõsõga. S'oo ilma aigo om võimaluisi inämb: või sõita jalgrattaga, autoga, bussiga, rongiga, laivaga vai linnukiga. Ilmaruumi käüdäs uurman ilmaruumilaivaga.

Kivikirvõq - üteq vanõmbaq tüüriistaq

Tüü tegemises tarvitamiq mitmõsugutsit tüüriisto: väist, nõkla, kääre, kirvõst, lapjot, vasarat, vikahtit, vikla, rihhä jne. Ao joosul märgitäs kõik aig mano iks keerolidsõmbit massinit, miä meid avitasõq: ummõlusmassin, akutrell, moroniitjä, puutri ja tõõsõq. Vabrikutüü man ommaq joba hoobis keerolidsõq massinaq. Tuu jaos, et nätäq vai kuuldaq, miä muial sünnüs vai midä tõõsõq üteldäq tahtvaq, ommaq vällä märgitüq telehvon, raadio, televis'uun ja internet.