Pang

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
1850. a. tett puust pang

Pang om annom, midä kõgõ inämb tarvitõdas vii kandmisõs ja hoitmisõs. Pääle vii või pangin hoitaq viil tõisi vedelüisi vai näütüses liiva, siini vai muud.

Pangõ om tarvitõt joba vanast ja vanast aost. Edimält tettiväq nääq puust. Ildampa tullivaq metalist pangiq (tsinkplekk- ja maliirpangiq), perämädsel aol tetäs pall'o plastmasspangõ.

Pang piät olõma nii suur, et ku tä vett täüs pandaq, sõs suur inemine joud tedä üte käe otsan nõstaq. Harilikult mahotas pang 3-20 liitrit. Vanast oll' pang mahomõõdus kah -- tuu pidi olõma 10 tuupi.

Pangil om põhi, külg, küle ülemädse veere külen kats vangukõrva, mink külge poosõ vang. Puust pangi hoitvaq kuun ravvast vai puust vitsaq. Puust vitso peetäs parõmbas -- nuuq rostu-i ärq.

Ütlemiisi pangi kotsilõ[toimõndaq]

  • Innemb nõsõs päiv ts'olgipangist ku ...
  • Katõkümne nelä kilonõ mehemüräk, kiä ei upuq pangin egaq palaq tangin.
  • Vana Pulga kvantitatiivsõ nihilismi põhimõtõq: Tedä (hans'at) olguq vai pang, hummugus om kõik otsan (Pulga Jaan, "Paar tiidüslikku oppust alustajalõ hans'ameistrele", Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1993. aastaga pääle).

Mõistatuisi pangi kotsilõ[toimõndaq]

  • Tsirk lindas üle muru, siivust tsilgus verd? (Viipangiq. Rõugõ kihlkund, 1896.)
  • Luigaq lindasõq üle moro, siivoq tsilgusõq verd? (Viipangiq. Setomaa, 1888.)
  • Harak lindas, siivoq tsilgusõq verd? (Pangist tsilgus vett viituumisõ aigo. Setomaa, 1938/9.)
  • Varõs lindas, siivaq juuskvaq verd? (Paarõga viiäs vett. Põlva kihlkund, 1903.)
  • Kats hanni lääväq üle muro, nokiq tsilgosõq verd? (Paarõga viiäs vett. Vahtsõliina kihlkund, 1888.)[1]

Lätteq[toimõndaq]

  1. Krikmanni Arvo, "Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ". Eesti Kirändüsmuusõum, Tarto 2000, lk. 72-73.