Lehm

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Lõunõ-Eesti tõugu lehm

Lehm om kodoelläi, imäne tõbras. Lehmi peetäs inämbüisi tuu jaos, et piimä saiaq.

Lehmä tiinüs kest keskmädselt 283 päivä.

Nuur lehm (kooni aastaganõ) om vask, 1-2 aastaganõ om hõhv, vanõmbidõ kotsilõ üteldäs joba lehm.

Lehmi nimeq Võromaal[toimõndaq]

Vanast panti Võromaal lehmile sääntsit nimmi: Maasik, Mooni, Roosi, Palmi, Lehvi, Lehik, Milla, Mausi, Kellu, Pühik, Mustik, Maas'o, Eesik, Tõõsik, Haavik, Kirsi, Juta, Luutsi, Toomi, Maara. Kiriväq lehmäq olliq inämbüisi Kiräseq, valgõ pääga lehmäq Päitsikuq, ku täht otsa iin, sõs Tähikuq.

Nime pandmisõ man võidi rehkendäq nädälipääväga, kuna lehm sündü.

Ku Eesik, Tõõsik vai nii edesi oll' kar'an joba olõman, võidi iispäävä sündünüle vas'kalõ pandaq mõni tõnõ nimi E tähe päält, tõõsõpäävä sündünüle T tähe päält jne. Edimädse Eesti aigu lehmile inemiisi nimmi es pandaq. Kolhoosiaol, ku kar'aq olliq suurõmbaq, olliq lehmil numbrõq, a sõski pantivaq näile nimeq kah. Sõs panti joba inemisenimmi kah.

Ütlemiisi[toimõndaq]

  • Lehm ülnüq: Ma lää sõs läbi mää suu ku pernaanõ mullõ niigi pall'o jüvvä and, et egä kõrd ku leibä küdsä, uma käeq tiä joogi sisse mõsk. (H I 7, 659/60 (1-10), Kanepi kihlkund, Loodusõ Gustav, 1895)

Mõistatuisi lehmä kotsilõ[toimõndaq]

  • Neli andjat, neli kandjat, viies parmupiitsk? (Lehmä liikmõq. Kanepi kihlkund, 1888.)
  • Neli andjat, neli kandjat, kats pinitääke, üts parmupiitsk? (Lehm. Kanepi kihlkund, 1895.)
  • Neli kanjat, neli anjat, kats pinihoitjat, üts parmoruusk? (Lehm. Kanepi kihlkund, 1937.)
  • Neli andjad, neli kandjad, kats taivakaejad ja üts parmupiits? (Lehm. Harglõ kihlkund, 1888.)
  • Neli sõkk suud, kats kaald taivast, üts parmupiitsk? (Lehm. Kanepi kihlkund, 1910.)
  • Kuum kivi aad'a all? (Lehmä utar. Räpinä kihlkund, 1889.)
  • Kuum kivi aida veere all? (Utar. Kanepi kihlkund, 1888.)
  • Valgõ kivi aida all? (Lehmä utar. Rõugõ kihlkund, 1888.)
  • Valgõ kivi aida all, neli pitskid otsan? (Lehmä utar. Harglõ kihlkund, 1957.)
  • Valgõ kivi aida all, neli tikku pääl? (Lehmä utar. Rõugõ kihlkund, 1890.)[1]

Lätteq[toimõndaq]

  1. Krikmanni Arvo, "Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ". Eesti Kirändüsmuusõum, Tarto 2000, lk. 63, 73.