Kana

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Kana

Kana om kodotsirk. Kana luu munnõ, noist haud tä vällä kanapujaq. Kanamunnõ süvväs kah.

Ütlemiisi[toimõndaq]

  • Mineq püvve püüdmä, kaotat kanagi. (Tuud võidi üteldäq elokaaslasõ otsmisõ kotsilõ. Püvi pidi iks kanast parõmb tsirk olõma.)
  • Kana lubanuq sõs egä päivi üte muna munnõq ku täl edimädse keväjä haudu lastas ja ega kõrd ku tiä munõs mõni terä viljä andas. (H I 7, 659/60 (1-10), Kanepi kihlkund, Loodusõ Gustav, 1895)

Mõistatuisi kana kotsilõ[toimõndaq]

  • Otsast ku ora, keskelt ku kerä, hand ku leevälapjo? (Põlva kihlkund, 1889.)
  • Otsast ora, keskelt kerä, takast lag'a ku lapju? (Kanepi kihlkund, 1895.)
  • Otsast ora, keskest kerä, takast tarlapst? (Rõugõ kihlkund, 1889.)
  • Otsast ora, keskest kerä, takast labihannaga? (Harglõ kihlkund, 1888.)
  • Ahivars all, karvanõ jummal pääl? (Kana havvus. Rõugõ kihlkund, 1894.)
  • Karvanõ jummal keresse pääl? (Kana munõs. Urvastõ kihlkund, 1890.)
  • Ahivars all, karvanõ juudas pääl? (Kana, muna. Rõugõ kihlkund, 1890.)[1]

Kaeq viil[toimõndaq]

Lätteq[toimõndaq]

  1. Krikmanni Arvo, "Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ". Eesti Kirändüsmuusõum, Tarto 2000, lk. 49, 133.