Lahkominek lehe "Pärlijõgi" kujjõ vaihõl

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 217 baiti ,  11 aasta eest
olõ-õi muutmiisi kokkovõtõt
'''Pärlijõgi''' ([[läti kiil|läti keelen]] ''Pērļupīte'') om [[jõgi]] [[Võromaa|Võro-]] ja [[Läti]]maal. Tä nakkas pääle Lätist, a suurõmbalt jaolt juusk [[Rõugõ kihlkund|Rõugõ kihlkunnan]]. Pärlijõgi nakkas pääle [[Trumulītisõ järv]]est Põh'a-[[Läti]]n nink juusk kur'a poolõ päält [[Mustjõgi|Mustajõkkõ]] paigan, kost Mustajõõ [[jõõ suu|suuni]] om 55,4 km.
 
Jõõ pikkus om 41 km (tuust 4 km Lätin) ja jõgikunna suurus 194 km² (tuust 32 km² Lätin). Jõõ langus om 95,7 m ja [[lang]] om 2,37 m/km.
 
Uma nime om Pärlijõgi saanuq ebapärlikarbi (''Margaritifera margaritifera'') perrä, midä viil [[18. aastagasada|18. aastagasaal]] sääl pall'o elli.
 
Edimädseq 4 km juusk Pärlijõgi [[Alūksne korgustik|Alūksne korgustigul]] Lätin, ületäs [[Loogamäe]] ja [[Pillardi]] külä vaihõl Eesti piiri, säält paar kilomiitret allapoolõ om 2,5 km Eesti ja Läti piirijõgi ja käänd sõs Eesti. Eestin juusk tä [[Haani korgustik|Haani korgustigul]] 5-6 km läbi [[Luhasuu]]. Edesi juusk tä sügävän järskõ perviga ürgoron. Kotussidõ om jõgi väega käänolinõ. Keskjoosul om jõõsängijõõsängü põh'an nätäq Ülemb-Devoni paealospõh'a [[lub'akivi]]q ja [[dolomiit|dolomiidiq]].
 
[[Lamm]]il ommaq hariligult kuivaq [[aro]]q ja kotussidõ likõq [[luhaniit|luhaniidüq]]. Kesk- ja alambjoosul ommaq jõõ veeren põlluq ja mõtsaq. Jõe veeren ommaq sääntseq küläq: [[Loogamäe]], [[Kadõni]], [[Vanamõisa (Rõugõ)|Vanamõisa]], [[Mikitä]], [[Pärlijõõ]], [[Märdi]], [[Kängsepä]], [[Saarlasõ]], [[Ruuksu]], [[Hurda (Rõugõ)|Hurda]], [[Matsi (Rõugõ)|Matsi]], [[Heedu]], [[Kaugu (Rõugõ)|Kaugu]], [[Karaski (Rõugõ)|Karaski]], [[Sännä]] ja [[Sikalaanõ]]. Pärlijõõ pääl on 5 sulgu.
18 615

muudatust

Juhtmisvaliguq