Tabivere vald
|
Tabivere vald |
|
Suurus: 201 km²
|
Tabivere vald oll' 1991. aastaga luud vald vana Tartomaa põh'ajaon ja Jõgõva maakunna lõunõjaon Voorõmaal. Valda jäiq Saadjärve põh’aosa ni Elistvere, Kaiavere, Raigastvere ja Soitsjärv. Vallan oll' Elistvere eläjäpark ja Vudila mängomaa.
Vallan olliq kooliq, muusigakuul, vannokodo, latsiaid, pritsitallitus, rahvamajaq jne.
Tallituskeskus oll' Tabivere alõvik.
2017. aastaga kaotõdi Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmisega vald ärq ja panti kokko Tarto vallaga.
Sümboliq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Tabivere valla lipus oll' kruudukujolinõ vapilipp. Lipu pääl olliq kujotõduq valla sümboliq kiräsulg ja mõõk. Lipu suurus om 105x105 cm.
Tabivere valla vapi pääl olliq sulg ja mõõk. Tabivere vald oll' Vooremaa ala pääl, taast ka valla maastikulinõ, kultuurilinõ ja rahvaperändüslik umaperä. Aigõ joosul om valla mail elänüq mitmit keeletiidläisi, keelemiihi, kink tegemine on jätnüq jä(l)le eesti kultuurilukku: Carl Gustav Staden, Otto Wilhelm Masing, Frans v. Ackermann, Georg Theol, David Bergmann, Johannes Voldemar Veski, Jaan Tammemägi. Vapi kesken kiräsulg, miä om risti mõõgagaq. Tabivere valla maaq olliq tiitihtsäl alal, miä ütistäseq Lõuna- ja Põh’a-Eestit. Selle om tuu olnuq hää ala rahvakultuuri ja Kalõvipuja perändüsele. Mõõk om köüdet Kalõvipuja muistõndigaq. Aq Tabiveremailt om perit kaq tiitüq sõameheq: Johannes Orasmaa, Hans Kurvits, Karl Parts, Georg-Hugo Vestel. Vapi tüve ümmärlainõtus tähüstäs viit järve valla alal: Saadjärv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Kaiavere järv.