Standard Average European
Standard Average European (ka SAE, võro keelen standardnõ keskmäne Õuruupa kiil) om arvosaaminõ, et seoilmaao indoõuroopa kiili, midä Õuruupan kõnõldas, süntäks, grammatiga ja sõnavara ommaq ütesugumadsõq ja naid kiili saa jakaq tuu perrä, ku pall'o ütesugumaidsi juuni keelen om. Naid juuni om nimmat ka õuroversaalõs vai õuropanismõs.
Joonõq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Haspelmathi perrä ommaq SAE keeleq Sprachbund, minkal ommaq järgmädseq joonõq:
- määrädüq ja määrämäldäq artikliq (nt inglüse keelen the ni a, võro keelen olõ-õiq);
- asõsõnaga relatiivlausõq, miä käänüs (nt võro keelen Pini, kinkal oll' pikk hand);
- have-täüsminnevaig (nt inglüse keelen I have said, võro keelen olõ-õiq);
- tundjat (eesti keeli kogeja) märkjä sõna om nimekäänüssen (võro keelen pää külmäs 'pääl om külm');
- passiivi tetäs passiivi partikli ja intransitiivse koopula muudu verbiga (inglüse keelen I am known);
- antikausatiivsõq tegosõnaq ommaq inkoatiiv-kausatiiv paarõn tähtsäq (nt vinne keelen izmenit’-sja tulõ kausatiivist izmenit');
- possesiivse perfektiga tetäs täüsminnevaiga ja minkagi kinka käen olõmist sammamuudu (nt inglüse keelen I have a book 'Mul om raamat' ja I have written a book 'Ma olõ raamadu kirotanuq', õkva üteldäq 'Mul om raamat kirotõt', säänest asja oma ka eesti keelen: Mul on pilet ostetud ja Mul on õpitud);
- eitäjä asõsõna üten jaatava verbivormigaq (s'aksa keelen Niemand kommt 'Kiäki ei tulõq', õkva üteldäq Mitte kiäki tulõ, võro keelen olõ-õiq);
- võrdõlõjan konstruktsioonin om partikli (võro keelen ku-võrdõlõminõ: suurõmb ku eelevants);
- võrdõlõjan konstruktsioonin om paar partikliid (nt eesti keelen nii...kui: nii suur kui elevant; vinne keelen tak že X kak Y).
Kiili, midä Õuruupan kõnõldas, om jaet mitmihe rühmihe, määntsengi rühmän olõminõ om astmõlinõ. Haspalmath om kaenuq ütsät juunt ja ütelnüq, et standardsõ keskmädse Õuruupa keele tuum- vai säsüala ommaq s'aksa ja prantsusõ kiil, minkal ommaq kõik ütessä juunt. Katsa joonõga ommaq SAE kiili siähn hollandi, hispaania, portugali, itaalia, sardi ni albaania keeleq. Säidse ütist juunt ommaq inglüse, rumeeniä ja kreeka keelil, kuus' roodsi, norra, islandi ja tsehhi keelil, viis ungari, poola, vinne, ukraina, bulgaaria, sloveeni, läti ja leedu keelil.
Kirändüs
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Metslang, Helle (2014). Kuhu kuulub eesti keel? – Tiit Hennoste (toim.). Rahvusvahelised rahvusteadused. Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks (97–113). Tartu Ülikooli Kirjastus.