Kreeka kiil

Läteq: Wikipedia

Kreeka kiil (Kreeka keelen: ελληνικά) om indoõuruupa kiil.

Kun kreeka kiilt kõnõldas Ameeriga Ütisriigen

Parhilladsõl vahtsõkreekakeelel oll’ kats kiräkeele tõsõndit: katharevusa, miä om tiideline ja ammõt’linõ vanakreeka kiil ja dimotiki, rahvakiil, midä tarvitatõdas ilokirändüsen. 1974. aastagast om ammõt’likult tarvitusõl dimotiki.

Kreeka kiil om tähtsä, selle et Ilias ja Odüsseia, Platoni kõnõq ja Aristotelese tyyq ommaq kirotõduq tuun keelen. Kriika kiilt kõnõlõs umbõs 13 mill’onat inemist Kreekan, Küprüsel ja mitmõl puul maailman. Taa om üts riigikeelist Albaanian, Armeeniän, Ungarin, Itaalian, Rumeeniän, Türgün ja Ukrainan. Taa om kah Õuruupa Liido üts ammõt’liidsist keelist.

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kreeka kiilt om kynõld joba 3. aastatuhandõst eKr saaniq Balkani puulsaarõl. Kreeka kiil om kygõ vanõmb täämbätsel aol pruugit kiil.

Perioodiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Proto-kreeka kiil: 3. aastatuhandõst eKr, kõigidõ kreeka keele tõõsõndidõ imä.
  • Mükeene-kreeka kiil: Mükeene ütiskunna kiil 16-12 aastasaal eKr.
  • Vana-kreeka kiil: klassigalidsõ Kreeka ao kiil kuun uma murdidõga 9. aastasaal eKr – 6. aastasaal pKr.
  • Koinee-kreeka kiil: oll’ harilik kiil ja lingua franca Balkani puulsaarõl 300. aastagal eKr – 300. aastagal pKr.
  • Keskao-kreeka kiil: Bütsandsi keisririigi aol ollõvat pruuknuq kiil 300. aastagal – 15. aastasaal.
  • Vahtsõnõ-kreeka kiil: täämbätse ao kiil Kreekan.

Lainsynaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kreeka synno om lainat hulka kiilihe, esiqeränis pall'o om naid näütüses inglüse keelen. Näütüses või tuvvaq matõmaatiga, füüsiga, tähetiidüs (kreeka lain um siski astronoomia), demokraatia, filosoofia, atleetiga, tiatri, retooriga, baptism jne. Ka sõnaq lõpuga -loogia, -graaf ja liit tele-.

Kreeka tähistü[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kreeka tähistü om kreeka keele kirotamisõs 9. aastasaast eKr pääle tarvitõdav tähistü. Kreeka tähistü näüdüsses oll’ foiniikia tähistü. Kreeka tähistü om olluq alossõs ladina, kürillilidsele ja kopti tähistüle.

A α B β Γ γ Δ δ Ε ε Ζ ζ Η η Θ θ Ι ι Κ κ Λ λ Μ μ
ἄλφα βῆτα γάμμα δέλτα ἔ ψιλόν ζῆτα ἦτα θῆτα ἰῶτα κάππα λάμβδα μῦ
alfa beeta gamma delta epsilon dzeeta eeta teeta ioota kapa lambda müü
Ν ν Ξ ξ Ο ο Π π Ρ ρ Σ σ/ς Τ τ Υ υ Φ φ Χ χ Ψ ψ Ω ω
νῦ ξῖ ὄ μικρόν πῖ ῥῶ σίγμα ταῦ ὔ ψιλόν φῖ χῖ ψῖ ὦ μέγα
nüü ksii omikron pii roo sigma tau üpsilon fii hii psii oomega

Kreeka ladina tähistu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kreeka tähistu suur- ja tsillotäheq ommaq edimädsen ja tõõsõn rian. Kolmandan rian om tuud vahtsõkreeka nimmi kirotamisõs tarvitõdav 1987. aastagal luunuqd kreeka umaladina tähistü.

ΑΒΓΔΕΖΗΘΙΚΛΜΝΞΟΠΡΣΤΥΦ ΧΨΩ
αβγδεζηθικλμνξοπρσ/ςτυφχψω
a v g d e z i th i k l m n x o p r s t y f ch ps o

Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]