Sissekäänüs

Sissekäänüs vai sisseütlejä vai illatiiv om käänüs, mink mõtõq om näüdädäq liikmist kohegi sisse ja vastas küsümüsele kinkahe? minkahe?

Sissekäänüs võro keelen

Võro keelen om sissekäänüssen mitmit lõppõ, miä sõnatüübilde või muutudaq. Lõpuq ommaq: -he, -tE (-ttE), -dE, -htE, -hE, -hA, -hU, -ho. Päält naidõ om ka viil võimalik tetäq sisseütlejä ilma lõpulda.

Selgütüses: suurõq täheq käänüselõpõn tähendäseq keeletiidüsen tuud, et tuun lõpun või ollaq nii taga- ku edepuulnõ helü: E = e vai õ; A = a vai ä; U = u vai ü, nii et näütüses -hA um sama miä -ha / -hä.

Mõnikõrd olõnõs sissekäänüsse pruukminõ ka murdõst – egäl puul ei olõq kõik ütesugumanõ.

-he

Kõgõ vanõmb ja kõgõ hariligumb om lõpp -he, a õdaguvõro keelen om taad veidemb või ei olõq sukugi.

-he lõpp om sissekäänüsse tunnus sääntsin sõnnon, miä ommaq umakäänüssen kolmandan pikkusõn ja katõtsilbilidseq või pikembäq

-he lõpu pruukminõ

Nimekäänüs	Umakäänüs	Sissekäänüs
suhvli	suhvli	suhvlihe
läteq	lätte	lättehe
kotus	kotussõ	kotussõhe

-hV

Sõnnon, kon om õnnõ ütś tsilp (tüü, suu, maa) om sissekäänüssen lõpun -hV, kon V märk tuud vabahellü, miä sõnan om. Õdagupuulsõn võro keelen või tuu vaba helü ka lühkene ollaq, õkva nigu eesti keelen (pää : pähä). Pikä vabahelüga sissekäänüs om vanõmb ja säänest varianti pruugitas ka võro kiräkeelen.

-hV lõpu pruukminõ

Nimekäänüs	Sissekäänüs
tüü	tüühü
suu	suuhu
pää	päähä

-dE

-dE lõpp om harilik õdaguvõro keelen ja lätt kokko tarto keelega.

Taad pruugitas sääl, kon muial võro keelen üteldäs -he.

-dE ja -he võro murdidõ seen

Näüdüssõna	Õdaguvõro	Hummoguvõro
suhvli	suhvlidõ	suhvlihe
läteq	lättede	lättehe

-hE ja -htE

-he /-hõ ja -htE lõpp lääväq võro keele seen pall'o lakja. Egän paigan üteldäs esiqmuudu: täihe ja täihte, koihõ ja koihtõ.

-tE

-tE jakk tulõ perrä sõnnolõ, mink lõpun om -nE vai -Us vai miä ommaq hüdsi, väits vai käsi-tüüpi sõnaq.

-tE jakk sissekäänüssen

Näüdüssõna	Sissekäänüs
inemine	inemiste
kuivus	kuivustõ
hüdsi	hüste
väits	väiste
käsi	kätte

Ilma lõpuldaq sissekäänüs

Ilma lõpuldaq sissekäänüsse alaq kuulusõq lühkene sissekäänüs ja geminaadilinõ sissekäänüs.

Lõpulda sissekäänüs

Näüdüssõna	Sissekäänüs
hain	haina
silm	silmä
tarõ	tarrõ

Lätteq

• Sulev Iva "Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem" Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 20, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007