Sissekäänüs

Läteq: Wikipedia

Sissekäänüs vai sisseütlejä vai illatiiv om käänüs, mink mõtõq om näüdädäq liikmist kohegi sisse ja vastas küsümüsele kinkahe? minkahe?

Sissekäänüs võro keelen[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Võro keelen om sissekäänüssen mitmit lõppõ, miä sõnatüübilde või muutudaq. Lõpuq ommaq: -he, -tE (-ttE), -dE, -htE, -hE, -hA, -hU, -ho. Päält naidõ om ka viil võimalik tetäq sisseütlejä ilma lõpulda.

Selgütüses: suurõq täheq käänüselõpõn tähendäseq keeletiidüsen tuud, et tuun lõpun või ollaq nii taga- ku edepuulnõ helü: E = e vai õ; A = a vai ä; U = u vai ü, nii et näütüses -hA um sama miä -ha / -hä.

Mõnikõrd olõnõs sissekäänüsse pruukminõ ka murdõst – egäl puul ei olõq kõik ütesugumanõ.

-he[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kõgõ vanõmb ja kõgõ hariligumb om lõpp -he, a õdaguvõro keelen om taad veidemb või ei olõq sukugi.

-he lõpp om sissekäänüsse tunnus sääntsin sõnnon, miä ommaq umakäänüssen kolmandan pikkusõn ja katõtsilbilidseq või pikembäq

-he lõpu pruukminõ
Nimekäänüs Umakäänüs Sissekäänüs
suhvli suhvli suhvlihe
läteq lätte lättehe
kotus kotussõ kotussõhe

-hV[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Sõnnon, kon om õnnõ ütś tsilp (tüü, suu, maa) om sissekäänüssen lõpun -hV, kon V märk tuud vabahellü, miä sõnan om. Õdagupuulsõn võro keelen või tuu vaba helü ka lühkene ollaq, õkva nigu eesti keelen (pää : pähä). Pikä vabahelüga sissekäänüs om vanõmb ja säänest varianti pruugitas ka võro kiräkeelen.

-hV lõpu pruukminõ
Nimekäänüs Sissekäänüs
tüü tüühü
suu suuhu
pää päähä

-dE[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

-dE lõpp om harilik õdaguvõro keelen ja lätt kokko tarto keelega.

Taad pruugitas sääl, kon muial võro keelen üteldäs -he.

-dE ja -he võro murdidõ seen
Näüdüssõna Õdaguvõro Hummoguvõro
suhvli suhvlidõ suhvlihe
läteq lättede lättehe

-hE ja -htE[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

-he /-hõ ja -htE lõpp lääväq võro keele seen pall'o lakja. Egän paigan üteldäs esiqmuudu: täihe ja täihte, koihõ ja koihtõ.

-tE[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

-tE jakk tulõ perrä sõnnolõ, mink lõpun om -nE vai -Us vai miä ommaq hüdsi, väits vai käsi-tüüpi sõnaq.

-tE jakk sissekäänüssen
Näüdüssõna Sissekäänüs
inemine inemiste
kuivus kuivustõ
hüdsi hüste
väits väiste
käsi kätte

Ilma lõpuldaq sissekäänüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Ilma lõpuldaq sissekäänüsse alaq kuulusõq lühkene sissekäänüs ja geminaadilinõ sissekäänüs.

Lõpulda sissekäänüs
Näüdüssõna Sissekäänüs
hain haina
silm silmä
tarõ tarrõ

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Sulev Iva "Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem" Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 20, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007