Siil
Siil vai harilik siil (Erinaceus europaeus) om tsillokõnõ nõklogaq elläi. Eestin eläs ka tõist sorti siile – lõunasiil (Erinaceus roumanicus).
Vällänägemine
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Siil om 14–30 cm pikk ja tä kaald 700–1100g. Siili sälän ommaq nõglaq (umbõs 16 000 nõkla), mis ommaq kõgõ inämb 3 cm pikäq.
Süümine
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Siili söögis ommavaq: mutugaq ja näide pojaq, liivikõsõq, kunnaq, hiireq, sivvuq, tsirgupojaq ja -munaq. Üteldäs, et siili kutsmisõs tulõ aida piimäkauss pandaq, a tegeligult tuu ei passiq näile, olõ-õi siili tervüsele hää. Parõmb om andaq näile vett vai tsill'okõisi lihatükke.
Eloviis
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Siil toimõndas päämidselt hämärän ja üüse ja suurõ osa aost tä ots süüki. Talvõl siil makas.
Elopaik
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Siilile ei miildüq tihheq kuusõmõtsaq. Tä eläs lehemõtsan, niidü pääl, pargin, aian ja kalmuaian. Siilile miildüs inemiisi man. Sääl om pall'o süvväq, käkmise võimaluisi ja tsipakõnõ lämmämb.
Siil Eesti kultuurin
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kalõvipojan om siil tark nõvvoandja. Eestin pruugitas ütlemist "nigu siil udsun", tuu tulõ kunagidsõst multifilmist "Siil udsun" ja tähendäs segähüsen olõmist.
Hää tiidmine
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Siiliq ommaq väega vastapidäväq rästigu mürgüle ja mürgitsile kasvõlõ.
- Siilid mõistvaq ujjoq ja jahigaq võivaq näq kooniq kats kilomiitret liikuq.