Mine sisu juurde

Siil

Läteq: Wikipedia
Siil

Siil vai harilik siil (Erinaceus europaeus) om tsillokõnõ nõklogaq elläi. Eestin eläs ka tõist sorti siile – lõunasiil (Erinaceus roumanicus).

Siil om 14–30 cm pikk ja tä kaald 700–1100g. Siili sälän ommaq nõglaq (umbõs 16 000 nõkla), mis ommaq kõgõ inämb 3 cm pikäq.

Siili söögis ommavaq: mutugaq ja näide pojaq, liivikõsõq, kunnaq, hiireq, sivvuq, tsirgupojaq ja -munaq. Üteldäs, et siili kutsmisõs tulõ aida piimäkauss pandaq, a tegeligult tuu ei passiq näile, olõ-õi siili tervüsele hää. Parõmb om andaq näile vett vai tsill'okõisi lihatükke.

Siil toimõndas päämidselt hämärän ja üüse ja suurõ osa aost tä ots süüki. Talvõl siil makas.

Siilile ei miildüq tihheq kuusõmõtsaq. Tä eläs lehemõtsan, niidü pääl, pargin, aian ja kalmuaian. Siilile miildüs inemiisi man. Sääl om pall'o süvväq, käkmise võimaluisi ja tsipakõnõ lämmämb.

Siil Eesti kultuurin

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kalõvipojan om siil tark nõvvoandja. Eestin pruugitas ütlemist "nigu siil udsun", tuu tulõ kunagidsõst multifilmist "Siil udsun" ja tähendäs segähüsen olõmist.

  • Siiliq ommaq väega vastapidäväq rästigu mürgüle ja mürgitsile kasvõlõ.
  • Siilid mõistvaq ujjoq ja jahigaq võivaq näq kooniq kats kilomiitret liikuq.